"Tõde ja õigus" I osa

VÕITLUS MAAGA
Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis.
Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe?
Missugused olid tema lähemad ja kaugemad kavatsused Vargamäe suhtes?
Jälgige Andrese võitlust maaaga, tema saavutusi ja ebaõnnestumisi talu rajamisel, töörõõme ja muresid.
Kirjeldage Andrese tegevust ja saavutusi esimese aasta kevadel, suvel, sügisel, talvel. Missuguseks kujuneb kokkuvõte tööst ligi 10 aastase rähklemise järel? Paarikümne aasta möödudes?
Tehke kokkuvõte maa vastupanujõust tema harijale.
Leidke poeetilisi kujundeid, millega A. H Tammsaare seda vastupanujõudu iseloomustab.
Milles näeb Andres lahendus võitluses soomaastikuga?
Miks ei asu ta oma unistust teostama?
Leidke kõik tegurid, mis mõjusid ebasoodsalt Andrese unistuste realiseerimisele.

INIMESTEVAHELISED SUHTED
Jälgige inimesevahelisi suhteid, eriti Andrese vastuolusid Pearuga.
Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga?
Kuidas oli Pearu omandanud talu?
Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldees Andresega?
Kelle eeskuju jälgis Pearu?
Mis oli veel naabrivahelise salavimma põhjuseks?
Kuidas oli Pearu kohelnud eelmisi peremehi?
Missugused Pearu iseloomujooned tegid koostöö temaga eriti raskeks?
Miks ei õnnestunud Andresel alusatada koostööd maaparandamisel ka tesite naabritega?

PEREKONNAELU
Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu.
Missugust osa etendasid Andrese elus töörõõmud ja tuleviku lootused abielu vältel Krõõdaga?Kuidas jagunes töökoorem?
Missugused tõsiasjad saavad Andresele selgeks alles pärast Krõõda surma?
Miks tütarde sünd valmistas vanematele tuska?
Millest leiti lohutust?
Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt.
Iseloomustage Andrese abielu Mariga.
Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu?
Miks ei kujunenud see abielu õnnelikuks?
Mis suhtes valmistas abielu Andresele eriti ränga pettumuse?
Iseloomustage Mari muresid ja hingepiinu. Millest need tulenesid?
Iseloomustage Pearu abielu oma "lambasihvriga".

9. kl kirjanduse KT kordamiseks

Eesti vanem kirjandus
Üldine ülevaade vanimast kirjandusest (õp lk 40-41 + vih)
Läti Henriku kroonika (õp lk 42 + vih)
Esimene eestikeelne piibel, piibli 10 käsku (õp lk 47-48 + vih)
Esimene eestikeelne raamat - katekismus (vih konspekt)
Otto Wilhelm Masing, tema tähtsus eesti kultuuriloos (õp lk 53-54)
Kristjan Jaak Peterson (vt 8. kl kirjanduse konspekti)

Rahvuslik ärkamisaeg
Üldine ülevaade rahvuslikust ärkamisajast (õp lk 66-68 + ülevaade siinsamas blogis)
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kultuurilooline panus (vih konspekt + õp lk 83)
Lydia Koidula (vih konspekt)
Carl Robert Jakobsoni Sakala ja 3 isamaakõnet (vih + õp lk 77-79)
Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" (vih konspekt + loetud teos)
romantism eesti kirjanduses - nt Bornhöhe, Koidula. Tuleta meelde romantismi tunnused (vt 8. kl kirjanduse konspektist)
Eesti Aleksandrikool
Eesti Kirjameeste Selts
Rahvusliku ärkamisaja olulisemad sündmused (siin võta appi ka ajaloos õpitud teadmised)
Rahvusliku ärkamisaja varjuküljed (Jannseni ja jakobsoni vastuolud)


Soovitan kõik teadmised mõistekaardile kanda ning seoste abil endale asi selgeks teha. Algus on Sul juba tehtud, nüüd pead veel veidi täiendama. Alati tuleb kasuks, kui Sa kellegagi koos õpid.
Jõudu!



Abistavaid küsimusi
1. Mida tähendab luulerida "kiri algab kirikust" eesti kultuuriloo seisukohalt?
2. Mis on kroonika?
3. Mis sajandil on kirjutatud Läti Henriku kroonika?
4. Mis on Maarjamaa?
5. Mis on katekismus?
6. Mis on esimene eestikeelne raamat, kes on selle autorid ja millal see ilmus?
7. Kes oli piibli tõlkimisel eestvedajaks?
8. Mis aastal ilmus esmakordselt eestikeelne piibel?
9. Millest piibel koosneb?
10. Nimeta O. W. Masingu raamatuid ja ajalehti!
11. Mille poolest oli K. J. Peterson tähtis?
12. Mis on ood?
13. Mis on pastoraal?
14. Mis on Kr. J. Petersoni tähtsaim teos?
15. Nimeta Kr. J. Petrsoni luuletusi!
16. Mis on müüt?
17. Nimeta FR. R. Faehlmanni müüte!
18. Mis ajalehte andis välja J. V. Jannsen?
19. Nimeta FR. R. Kreutzwaldi kaks tähtsaimat teost!
20. Millal ilmus "Kalevipoeg"?
21. Mis on eepos?
22. Nimeta rahvaste eeposi!
23. Mis on muinasjutt?
24. Nimeta L. Koidula luulekogusid ja luuletusi!
25. Mis teemadel rääkis C. R. Jakobson oma kõnedes?
26. Nimeta Ed. Bornhöhe teoseid!

9. klassile rahvusliku ärkamisaja KT materjali

See vaimustusrikas ärkamisaeg

Rahvusliku liikumise aega on nimetatud ka ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi kolmandat veerandit, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised haridus- ja kultuurivallas.
Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.
Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. J. V. Jannsenit, kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi avastada.
Eesti soost autoriteetide esilekerkimine innustas inimesi looma seltse ja ühendusi. Vanimad seltsid olid nn laulu- ja mänguseltsid, kus tegutsesid laulu- ja pasunakoorid (1865. a asutatud Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas). Jannseni ja Vanemuise seltsi eestvõttel toimus Tartus I üldlaulupidu (1869), mis kujunes ärkamisaja kõrgpunktiks.
1870. aastatel asutati mitu kultuuriga seotud seltsi (nt Eesti Aleksandrikooli Komitee 1870, Eesti Kirjameeste Selts 1872), samuti põllumeeste ja tuletõrjeseltse. Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool. Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eesti keele ja kirjanduse arendamine ning rahvaluule kogumine. Ärkamisaegse seltsiliikumise tähtsus seisnes eeskätt rahvuslike ülesannete levitamises.
Rahvuslikul ärkamisajal mõisteti, kuivõrd oluline on rahva haridus. Paljud tolleaegsed ettevõtmised saidki võimalikuks tänu rahva lugemis- ja kirjutamisoskusele. Suurt rolli etendasid maaharitlased – kooliõpetajad. Nende hooleks olid raamatukogud ja ajalehtede levitamine, nemad asutasid nooditundjatena koore ja orkestreid. Enamasti olid nad ise ka agarad koorilauljad ning ajalehtede kirjasaatjad.
Ärkamisaeg on rahvusliku eneseteadvuse kujunemise aeg. Nimetust „eestlane“ olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid (eestlased ise nimetasid ennast maarahvaks). Rahvusliku liikumise aastatel muutus aga „eestlane“ üldiseks. Sellelegi andis tõuke Johann Voldemar Jannsen, pöördudes oma ajalehe Perno Postimees (1857) avanumbris lugejate poole sõnadega „Terre, armas Eesti rahvas!“
Ärkamisaja põhimõtted ja rahvuse tähenduse sõnastasid 1860. aastail eeskätt Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Hurt pidas oluliseks rahva ajaloo säilitamist, nimetades rahvaluulet kõige väärtuslikumaks ajalooallikaks. Väga oluline oli Hurda arvates eestlastele tagasi anda nende rahvuslik uhkus. Jakobson pidas eesti rahvuse elujõu aluseks head haridust, korrastatud majandust ning inimeste võrdsust seaduste ees.
Rahvusliku liikumise püüdlused ja meeleolud väljendusid ka kirjanduses. 19. sajandi esimesel poolel oli ülekaalus tõlkekirjandus. Tõlkimise ja mugandamise võimalust kasutas enamik tolleaegseid kirjanikke, kaasa arvatud Kreutzwald ja Koidula. Eeskuju võeti peamiselt saksa valgustusajastu autoritelt. Kuna 19. sajandi haritlased olid õppinud saksa õppekeelega koolides, oli selline valik ka mõistetav.
19. sajandi II poolel suurenes algupärandite osa. Uus aeg vajas uut kirjandust ning lugejate eelistusedki olid muutunud. Näiteks Kreutzwald, kes kritiseeris halbu tõlkeid ja mugandusi, soovitas otsida jutuainest hoopis „oma külatänavast“. Rahvusromantilise kirjanduse silmapaistvamad saavutused on eepos „Kalevipoeg“ (1862) ning Lydia Koidula isamaaluule.
1871. aastal tekkisid vastuolud ärkamisaja liidrite Jannseni ja Jakobsoni vahel. Esimene püüdis olla baltisakslastele meele järgi, teise arvates pidi aga Eesti arengule olema kasu Vene tsaari Aleksander II toetusest. Kuna Jakobson ei saanud enam oma kirjutisi Eesti Postimehe veergudel avaldada, asutas ta 1878. a ajalehe Sakala. Sakalast sai rahvusliku liikumise kõige radikaalsem väljaanne, mis ründas nii baltlust kui ka kirikutegelasi. Jakob Hurt, n-ö kolmanda suuna esindaja, pidas poliitikast olulisemaks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut.
1880. aastatel tabasid rahvuslikku liikumist venestusreformid, mis ohustasid ärkamisaja saavutusi: üks eestlaste püüete sümboleid Aleksandrikool avati venekeelse koolina. Mart Laar kirjutab järgmist: „Lõhenemisest ja tagasilöökidest hoolimata muutis rahvuslik liikumine Eestit kahekümne aastaga väga palju. Kuigi 1880ndate esimesel poolel tabas rahvuslikku liikumist mõõn, mida süvendas venestuse pealetung, ei kadunud saavutused kuhugi. Maarahvast, kes ei osanud ennast kindlalt määratleda, oli saanud Euroopa rahvus. Rahvuslik ärkamine oli haaranud järjest suuremaid rahvahulki, muutudes massiliseks. [---] Rahvusliku liikumise areng viis iseseisva Eesti riigi loomiseni 20. sajandil.“


Materjali:
Priit Ratassepp, Kirsi Rannaste, Karl Martin Sinijärv „Labürint III“. Kirjanduse õpik 9. klassile. Avita 2008.

Luule KT kordamiseks 7. klassile

• Mida luule inimese jaoks tähendab? Õp lk 47
• Luule vorm: mille poolest erineb luule proosast? Õp lk 49-50
• Luule stiilikujundeid. Vihikust tabel + õp lk 51-52. Pead oskama seletada järgmisi kujundeid: epiteet, personifikatsioon, metafoor, võrdlus, onomatopöa, alliteratsioon, assonants. Igaühe kohta vähemalt üks näide!
• Luuležanrid. Vihikust mõistekaart + õp lk 59- 64. Pead oskama seletada žanre: haiku, ood, pastoraal, sonett, ballaad. Igaühe kohta vähemalt üks näide autori ja pealkirjaga!
• Pead oskama luuletust analüüsida. Selleks tuleta meelde tunnis õpitu, läbitehtu. Abiks on õp lk 57 1.-4. küs. Analüüsis on oluline nii luuletuse vormiline pool (riim, rütm, kõla- ja kõnekujundid, stroofide, värsside arv) kui sisu - mis mulje luuletus loob ja MIKS. Kindlasti pead oskama põhjendada.
• Pead oskama nimetada vähemalt 10 erinevat eesti luuletajat, neist natuke lähemalt pead teadma Doris Karevat, Paul-Eerik Rummot, Juhan Liivi, Lydia Koidulat ja Betti Alverit (pidite ise materjali otsima nende kohta, tunnis ka räägiti).

11. klassile tuletusõpetuse KT kordamiseks

Nimisõnatuletus
1. asju ja nähtusi märkivad tuletised (lk 10)
abstraktse tähendusega nimisõnad
isiku väljendamine (liited lk 15)- vt reeglid lk 17
eset, looma, taime vms märkivad tuletised (liited lk 21)
koha väljendamine (liited lk 22)
2. rühma ja kogu märkivad tuletised (-kond ja -stik); vt õigekirja lk 23 alt
3. naissugu väljendavad tuletised (-nna ja -tar)
4. suhtumist ja mõõtmelist väiksust väljendavad tuletised (-ke(ne) ja -u)

Omadussõnatuletus
(liited lk 26)
KLK (lk 29 reeglid)

Verbituletus
nulltuletus
(liited lk 37)

Määrsõnatuletus
(liited lk 47)

• Ei pea kõike õpikujuttu pähe õppima, piisab, kui tead igast sõnaliigist erinevaid liiteid (näiteks igast kümmekond eri liidet). Ja siis pead nende abil oskama sõnu tuletada. Nt nukker + us > nukrus, kott + jas > kotjas, peegel + da/ta > peegeldama, kaks + kesi > kahekesi jne.
• Pead teadma levinumate liidete tähendust. Nt liide -jas väljendab sarnasust millegagi - nööpJAS, kamJAS, usJAS, kepJAS jne; või verbiliide -ne- väljendab seisundimuutust - elavNEma, terveNEma, pimeNEma jne. Õpikus on liidete tähendusest juttu. Soovitan üle vaadata/lugeda, aga tegelikult oled Sa suuteline liite tähendust ise ka analüüsima, kui teed piisaval hulgal tuletisi. Nt liite -kond tähenduse saad kätte nii, kui teed selle abil sõnu perekond, pesakond, keskkond, ametnikkond, ja näed, et need väljendavad rühma v kogu.
• Erilist tähelepanu pööra ortograafiareeglitele (nt kokku- ja lahkukirjutamine (KLK), kaashäälikuühendi ja selle 4 erandi õigekiri, nimetuletise algustäht jm- vt ka vihikust selle kohta).

EDU!

Wimberg

Jaak Urmet ehk Wimberg

Wimbergi blogi: http://laulukene.blogspot.com/
Sündinud 30. jaanuaril 1979 Sakus.
1986–1994 Tallinna Sikupilli keskkool.
1994–1997 Lasnamäe üldgümnaasium.
1997–2002 Tallinna pedagoogikaülikool, eesti filoloogia ja ajalugu.
2002–2004 Tallinna pedagoogikaülikool, kirjandusteadus, magistrikraad.
2000 debüteeris luulekoguga «Maaaraamat». Aastail 2001–2007 töötas Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana.
2007 kirjastuses Tänapäev toimetaja.
2008 vabakutseline kirjanik.
2002–2005 kirjutanud stsenaariumi ETV lastesarjale «Buratino tegutseb jälle» (ETV aasta parim stsenarist 2004).
2006 sügisest ETV lasteekraani «Saame kokku Tomi juures» stsenarist (koos Jaanus Vaiksooga). 2002-2003 tõlkinud ETV-le BBC lastesarja «Tweenie-põngerjad».
2002 ilmus romaan “Lipamäe”.
Peatselt ilmub lasteraamat «Härra Padakonn».
***

Wimberg = Jaak Urmet
Kirjanik Jaak Urmet ehk Wimberg on teinud üle viie aasta ajakirjanikutööd ning rõõmustanud lapsi ETV lastesaadete lugudega. Koolipõlves avaldas Wimberg oma luuletusi ajalehes Meie Meel, mida võib võrrelda tänapäevase Värske Rõhuga (vt http://www.va.ee)./

Tema kirjanikunimi on pärit juba koolipõlvest, seitsmenda või kaheksanda klassi ajast. Sõbrad tulid tema sünnipäevale ning tõid kaasa papist kasti, mille peale oli soditud kirjakesi ja joonistusi. Üks neist oli «Wimberg», see jäi sealt kummitama.

Talle oli palju tähtsam see, kui ta 1997. aasta suvel enne ülikooli esimesele kursusele minekut tutvus Tallinna vanalinnas paljude inimestega, punkarite ja karvastega, üldse haritud ja andekate noortega. Nende hulgas oli näiteks Jürgen Rooste. Ta andis oma loomingut lugeda ja sai tagasisidet, mis talle korda läks ja teda mõjutas. Ta pole kunagi kirjutanud selliseid luuletusi, et oi-oi, hing läks pooleks, tume lind lehvitab mu kohal tiibu... Tema meelest peaks neil inimestel, kes sääraseid luuletusi avaldada tahavad, piinlik hakkama. Olulisemaid mõjutajaid on olnud Hando Runneli lasteluule, eriti kogu «Mõtelda on mõnus». See näitas, milline on hea luule. Oma luuletusi ta peast esitada ei suuda, aga Runneli värsse võib une pealt tsiteerida.

Teine tähtis mõjutaja oli Kornei Tšukovski «Imepuu» Jaan Krossi ja Ellen Niidu imelises tõlkes. Tema proosakirjutamist on hästi palju mõjutanud Ray Bradbury. Puutus temaga esimest korda kokku raamatus «Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud». See on Alfred Hitchcocki valitud kogumik õuduslugusid angloameerika ulmekirjanikelt. Bradburylt on seal novell «Tuul», mis on üks võimsamaid ulmelugusid, mida ta eales lugenud on. Hakkas Bradburyt neelama: «451° Fahrenheiti», «Võilillevein», «Marsi kroonikad», novellid...

Raamatu valimist alustab ta loomulikult pealkirja ja autori nime, tõlke puhul ka tõlkija nime vaatamisest. Veel on oluline kirjastus. Kui tiitellehele on kirjutatud Sinisukk või Ersen, siis ta tavaliselt järgmist lehte enam ei keera. Seevastu Varraku, Tänapäeva, Tuuma ja Huma nimi on enamasti märk kvaliteedist. Kõik oleneb sellest, kumb eesmärk on kirjastusel esikohal: kas lükata kergelt pappi kokku või olla kultuurne. Tähtis pole ju see, kui palju sa loed, vaid see, mida sa loed, kuidas sa loetut vastu võtad ja seda endaga kaasas kannad. Mõni lehekülg teksti, mis sunnib märkamatult tõstma raamatust pilku, vaatama oma ellu, meenutama midagi, kujutama ette, mõtlema tulevikule, unistama, on määratult olulisem kui sama ajaga kiirelt sisse ahmitud, aga lihtsalt kõrvade vahelt läbi libistatud romaan.

Ta arvab, et ajakirjanduse õppimine ülikoolis on aga ajaraisk. Tuleb õppida just neid profiile. Igas inimeses, kes oskab kirjutada, on ajakirjanik juba olemas. Tema sain selleks päevapealt. Tema raamatud on grammatiliselt tavapäratud.
Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb natuke vigurit. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsus-sõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel.Kirjutised: Täiskasvanute luulekogud «Maaaraamat» (2000) ja «Kärppsed» (2006), romaan «Lipamäe» (2002) ning lasteluulekogud «Kolme päkapiku jõulud» (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega, 2002), «Buratino laulud» (2005) ja «Põngerjate laulud» (2005). Kirjutanud stsenaariumi ETV lastesarjadele «Buratino tegutseb jälle» (2002—2005) ja «Saame kokku Tomi juures» (alates 2006).

(NB! Lugesin teile kunagi ette katkendeid tema raamatust "Kärppsed", ehk meenub, kuidas ta kasutab tavapäratut eesti keelt. Vaata kas või pealkirja ennast...)

***

INTERVJUU WIMBERGIGA Wimbergi blogist:

Wimberg (21.09.2008): Andsin intervjuu Järvamaa maakonnalehele Järva Teataja. Ja isegi pärast lühendamist näeb see veel üsna hea välja - mida tavaliselt ajaleheintekatega juhtuma ei kipu. Head lugemist!
Jaak Urmet ehk Wimberg on põline tallinlane, kes on veetnud oma nooruspõlvesuved Roosna-Alliku vallas Kaarukal, mida peab oma kirjanikutee suurimaks mõjutajaks.

Kes on Jaak Urmet?
Passiga isik, riigi kodanik. Samas on mõnikord raske öelda, kumb ma parajasti olen – kas Jaak Urmet või Wimberg. Eriti raske on millegipärast näiteks siis, kui vahel juhtun mõnda telesaatesse ja seal tulebennast tutvustada. Tõepoolest – kumb ma olen, kui räägin nii kirjandusest kui ka elust üldse?
Miks võtsite siis kirjanikunime, kui endalgi tekib küsimus, kumb parasjagu olete?Aga miks kirjanikunimi – nimesid on tore võtta. See on nagu mäng identiteediga. Juba uue nime foneetiline kõlapilt loob inimestele uue ettekujutuse. Samas on see palju ka kultuuritavades kinni. Eesti kultuuriruumis on pseudonüümid väga levinud. Aga Saksamaal ühel kirjanduslikul üritusel pidin rahvusvahelises seltskonnas palju seletama, miks Eesti kirjanik pole passinimega, nagu ei julgeks, ja miks ta tahab olla keegi teine.
Üks põhilisemaid mõisteid, millele nii pseudonüümi problemaatika kui ka kirjandus ja kunst üldse taandub, on mäng. Ajaviide, mille sünnitab suuresti edevus, aga ka väljendamistarve.Isegi siis näeb kirjanik enda silmade ees publikut, lugejaid, kui ta elab metsade keskel. Muidu ta ju ei kirjutaks. Vähemalt mina arvan nii. On ka muidugi ainult endale kirjutamist, aga see on teraapiline, mitte kunstiväärtuslik kirjutamine.
Millest nimi Wimberg tuli?

Kaks kõige rohkem minult küsitud küsimust on: kas korvpalli ka mängid ja millest nimi Wimberg tuleb? Nimi tuli nii, et seitsmendas või kaheksandas klassis tõid klassivennad mulle sünnipäevaks väikse pappkasti, mille põhjas oli ümbrik rahaga: osta endale kingitus ise! Kast oli külje pealt täis kritseldatud igasugu kirjakesi ja pilte, nende seas suurelt üle külje kiri «Wimberg». Panin kasti kapi otsa, see kummaline sõna jäi toa poole. Nii see mind kummitama hakkas, kuni lõpuks võttis mu üle võimust.
Olete Tallinna poiss, aga samas seotud Järvamaaga. Kuidas?

Vanaema ja vanaisa elasid Roosna-Alliku lähedal Kaaruka külas. Linnasuvesid ma ei mäletagi enne, kui põhikooli lõpust. Enne seda oli ikka nii, et kui tunnistus käes, järgmisel päeval maale ja 31. augustil õunu täis seljakotiga kella kuuese bussiga Paidest linna tagasi.Esimene suuremas osas linnas möödunud suvi oli mul vist alles 1994. aastal. Lapsepõlves mõtlesin maal olles tihti, et huvitav, milline see linnasuvi välja näeb. Siis ema ütles, et ei näe see midagi erilist välja. Eks tal õigus oli!Olen väga õnnelik, et sain need suved maal veeta. Ilma nende suvedeta, ilma vanaema ja vanaisata seal külas oleksin kindlasti täiesti teistsugune inimene.
Millised on eredamad mälestused suvedest Kaarukas?

Ma ei liigitaks neid mälestusi eredateks ja mitteeredateks. Kõik, mis meeles, on oluline. Ja seda, mis on meeles, on väga palju. Aeg-ajalt midagi vajub allapoole, midagi jälle tõuseb ülespoole... Olen neid mälestusi väga palju pannud oma loomingusse, näiteks romaani «Lipamäe» ning luulekogudesse «Maaaraamat» ja «Kärppsed». Need mälestused on lahutamatu osa minust, seetõttu võiks ilmselt jäädagi neist kirjutama.Juba pärast «Lipamäe» lõpetamist hakkasid vaimusilmas kuju võtma järgmise romaani tegelased, tegevused, maastikud. Kahjuks ei ole hiljem enam olnud aega romaani kirjutada. «Lipamäed» kirjutasin üliõpilasena, siis oli see lihtne.
Kuidas nii?

Hakkasin näiteks öösel kell kaks kirjutama ja hommikul kell seitse lõpetasin. Kui usinad tüdrukud läksid esimesse loengusse, siis mina läksin magama. Ja midagi polnud katki, ülikool sai lõpetatud ja romaan valmis! Töölkäimise kõrvalt nii juba ei tee.Üks mu kõige hirmsamaid töökohti, tehnilistel põhjustel, on olnud mööblifirma puidutsehhi transamees. Siis pidin alustama tööpäeva punkt kell kaheksa hommikul ja sain vabaks punkt kell viis õhtul, sest neil kellaaegadel toodi materjali ja viidi valmistoodangut. Hommikune kindla kellaaja peale töölejooksmine mõjus mu psüühikale kurnavalt – enamasti jäin ju ka hiljaks.Hiljem on õnnestunud niisugustest töödest eemale hoiduda. Ajakirjanikuna algas tööpäev tavaliselt kella ühe-kahe paiku ja praegu olen üldse vabakutseline kirjanik, töötan ja magan, millal tahan. Mõnus! Ehkki romaaniks mul ikka veel aega, täpsemalt öeldes mitte füüsiliseks kirjutamiseks, vaid süvenemiseks pole olnud.
Kuidas üldse avastasite kirjutamise?

Siin on mitu faasi. Üks asi on teha lapseriime, teine asi koolipoisiriime, kolmas asi tunnetada, et suudad ennast kirjalikul teel kunstiväärtuslikult väljendada. Minu puhul algas kolmas faas enam-vähem üheteistkümnendas klassis. Näiteks füüsika vihikutes: eestpoolt tahapoole kirjutasin valemeid ja ülesandeid, tagantpoolt ettepoole jutukesi.
Millised esimesed jutud olid?

Üsnagi igialgajalikud, arvan ma tagantjärele vaadates. Lühikesed, impressionistlikud, ekspressiivsed. Tegevust oli vähe, kujundilendu palju. See kõik on kirjanikuks kujunemise lahutamatu osa. Et hästi kirjutada, tuleb kirjutada, kirjutada, kirjutada. Ega ka see pruugi veel tagatist anda, et head nahka tuleb, võib tulla grafomaania, aga ilma pideva kirjutamise, s. on harjutamiseta ei saa ka loomupärased eeldused välja tulla. Andsin esimesi jutukesi sõpradele lugeda, need levitasid omakorda edasi. Enamikule nagu meeldis. Tekkis isegi midagi kirjandusliku kuulsuse sarnast...
Sellesse olukorda tuli oluline muutus, kui koostasin neist juttudest valiku ja viisin ajakirja Loomingu peatoimetajale Udo Uibole, kas saab midagi avaldada. Uibo on otsekohene mees ja ütles, et sellega pole midagi peale hakata. Tuleb kirjutada pikemaid asju, siis on ka näha, kas on andekus olemas või mitte.
Tulin Loomingu kohvitoast välja Harju tänavale ja sain ise ka aru, et pole jah nende juttudega midagi teha. Viskasin pataka esimesse prügikasti, läksin koju ja hävitasin seal ka kõik kirjutised ja failid ära. Palusin sõpradel neid mitte enam levitada. See oli nagu uus algus, minust sai nagu uus kirjanik. Childhood’s end (lapsepõlve lõpp, ingl k – toim).
Kuskil arhiivilademe all on mul kõikidest juttudest üks eksemplar alles, aga ma pole sinna vaadanud üheksa aastat. Selsamal suvel, oli 1999. aasta, kirjutasin romaani «Lipamäe» esimesed peatükid.
Nagu ütlesin, on oluline, et saast saaks endast välja kirjutatud ja siis igaveseks unustatud. Nagu näiteks juhtus Hemingwayga, tema esimene romaan läks kaotsi ja mees ütles pärast, et võib-olla oligi hea, et see kaotsi läks. Kui palju on kirjanikke, kelle esikteostel on kirjandusloos pigem naljanumbri koht! Gailit, Roht...
Nii et see, mis alguses kirjutasite, oli – saast?

Jah, ütlen julgelt. Harilik, vajalik, ohutu saast. Seda leiab iga kirjaniku algusaastatest ja arhiivi põhjakihtidest, isegi heade kirjanike puhul.
Kes on hea kirjanik?

Hea kirjanik on eelkõige see, kelle isiksus on suur, avar ja ere. Kui kirjanik kirjutab pealtnäha nagu hästi, aga inimesena on väike, temas puudub suurus, avarus ja eredus, siis on tema looming ka tegelikult jõuetu. Kirjandus hakkab looja natuurist, tema inimlikust isiksusest. Kirjandus saab olla suur, kui selle on loonud inimene, kes on hingelt suur.
Kas teie olete suur kirjanik?

(Naerab) Kes tohiks või saakski seda enda kohta öelda! Enese suureks tituleerimine on juba märk sellest, et tõenäoliselt ollakse väike.
Kui lapsepõlve juurde tagasi tulla, võib siis öelda, et Kaaruka külal on olnud oma osa teie kirjanikuks kujunemisel.

Jah ja see osa on ilmselt päris suur. Alustades juba kas või sellest, et mul vanaisa ja vanema juures ju eakaaslasi polnud. Kõik tuli ette kujutada – ja mõtle, kuidas see fantaasiat arendab! Siis veel poisikese vaimu inspireeriv ümbrus: kõik need autod ja masinad, aga ka külainimesed ja nende jutud.

11b kodukirjandi teemad

1. Võrdsete võimaluste Eesti
2. Virtuaalsed inimsuhted
3. Õppimine ei ole kohustuslik... ellujäämine samuti mitte. /W. Edwards Deming/
4. Mis on see, mis ärkvel hoiab hinge?
5. Suured ja väikesed sõjad
6. Mis viib elu edasi - kultuur või kapital?
7. Kunst avab tee maailma mõistmisele
8. Ajakirjandus on aja nägu
9. Tänapäeva maailma hirmud
10. Aeg ise ei maksa midagi. Maksab see, millega ta on täidetud.

Kirjuta arutlev kirjand ühel neist teemadest. Pead tooma kirjanduslikke näiteid oma väidete tõestamiseks. Kuna saad seda kirjandit kodus teha, varu endale aega ja kannatust töö pärast korralikult üle vaadata. Loe kirjand mitu korda üle, ära jäta sisse sõnakordusi jm stiilivigu. Vaata ja analüüsi, kas põhjendad iga oma esitatud väidet ning tood näite. Jälgi, kas Sul on igas lõigus oluline tuumlause. Kui tuumlaused üksteise alla ritta paned, tekib kirjandi selgroog ja see näitab ära, ega Sa oma mõtteid ei korda.
Jõudu!

11. klassi kirjanduslike rühmituste KT kordamiseks

• Noor-Eesti ajaline taust, eeldused loomiseks, manifest
• Noor-Eesti väljaanded
• NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud!
• NE tähtsus eesti kultuuripildis
• Gustav Suitsu elulooline ülevaade
• Gustav Suitsu loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa – milline oli algul, milliseks muutus jne)
• Gustav Suitsu luuletuskogude lähivaatlus (too näiteid ka konkreetsetest luuletustest)
• Henrik Visnapuu elulooline ülevaade
• Henrik Visnapuu loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa – milline oli algul, milliseks muutus jne)
• Visnapuu luuletuskogude lähivaatlus (näited konkreetsetest luuletustest)
• Villem Grünthal-Ridala elulooline ülevaade
• Villem Grünthal-Ridala loomingu ülevaade
• Villem Grünthal-Ridala panus eesti kultuurilukku
• Impressionism
• Ekspressionism
• Ajaluule
• Dekadents
• Marie Underi elulooline ülevaade
• Marie Underi loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa – milline oli algul, milliseks muutus jne)
• Underi luuletuskogude lähivaatlus (näited konkreetsetest luuletustest)
• Betti Alveri elulooline ülevaade
• Alveri loomingu ülevaade (üldiseloomustus, tee endale asi selgeks nt perioodide kaupa – milline oli algul, milliseks muutus jne)
• Heiti Talviku elulooline ülevaade
• Talviku loomingu ülevaade (konkreetsete luuletustest näiteid, ainult 2 kogu tal oli, pole raske meelde jätta)
• Siuru ajaline taust, eeldused loomiseks, manifest, iseloom, lagunemise põhjused (roheliste kaantega õpikust lk 70)
• Siuru liikmed (NB! Liikmete nimetähtedest moodustub GUSTAV)
• Siuru seltsielu (siin saad rääkida nendest tuluõhtutest ja liikmete omavahelistest suhetest, mis mõjutas ka nende loomingut)
• Siuru tähtsus eesti kultuuripildis
• Tarapita ajaline taust, manifest, iseloom, lagunemise põhjused (roheliste kaantega õpikust lk 71 – 73)
• Tarapita liikmed
• Tarapita tähtsus
• Arbujate ajaline taust, iseloom, lagunemise põhjused (roheliste kaantega õpikust lk 213 – 216)
• Arbujate liikmed
• Arbujate tähtsus
• Kirjanduslikud rühmitused 20. saj algul – võrdlevalt
• Keeleuuendusliikumine 20. saj algul – põhimõtted, konkreetsed näited uuendustest, põhilistest uuendajatest (Johannes Aaviku ja Villem Grünthal-Ridala tegevus, too mõningaid näiteid konkreetsetest uutest sõnadest ja vormidest, mida nad välja pakkusid)
  

NB!
Eluloolisi ülevaateid leiad roheliste kaantega õpikust lehekülgedelt 59–61 (Suits), 62–63 (Ridala), 200-201(Under), 202 (Visnapuu), 203-206 (Alver), 206 (Talvik).

Materjali:
· Riismaa, Pille, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002. „Eelmise sajandi eesti kirjandus.“ Künnimees.
· Annus, Epp, Luule Epner, Ele Süvalep 2006. „20. sajandi I poole eesti kirjandus.“ Tallinn: Koolibri.
· Muru, Karl 1996. „Noor-Eestist Arbujateni.“ Tallinn: Koolibri.

• Noor-Eesti kohta: http://www2.kirmus.ee/nooreesti/
• Mõisteid ja lühidalt elulugusid ja loomingu ülevaateid leiad ka aadressilt http://www.kirmus.ee/erni/galerii/luu_fr.html

Kirjandus 11b klassile 2008/2009

• 1 luuletuskogu Henrik Visnapuult, Gustav Suitsult, Marie Underilt, Betti Alverilt või Heiti Talvikult
• Eduard Vilde „Tabamata ime“ ja „Pisuhänd“
• Friedebert Tuglas – „Popi ja Huhuu“ + valikul veel 2 novelli
• Peet Vallak – valikul 2 novelli
• August Gailit „Ekke Moor“ või „Toomas Nipernaadi“ + valikul 2 novelli
• Anton Hansen Tammsaare „Kõrboja peremees“
• Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa + valikul II, III, IV või V osa
• Gustave Flaubert „Madame Bovary“
• Stendhal „Punane ja must“
• Fjodor Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ või „Idioot“
• Lev Tolstoi „Anna Karenina“
• Anton Tšehhov – „Palat nr 6“, „Inimene vutlaris“ + valikul veel 1 novell ja 1 näidend
• Erich Maria Remarque „Triumfikaar“
• Ernest Hemingway „Kellele lüüakse hingekella“
• Antoine de Saint-Exupery „Väike prints“
• Henrik Ibsen – valikul 1 näidend
  

Soovitan suvel tasapisi lugema hakata ning märkmeid teha, et ikka koolis lihtsam oleks. Vähemasti oleks tark tegu uurida, kas kõiki teoseid kooliajal kuskilt saab. Selleks küsida sugulastelt, tuttavatelt, hakatuseks võiks vaadata enda kodu raamaturiiulisse. Ja tegelikult on ju raamatud nii head, et kui midagi muud üle ei jää, on võimalik neid ka osta (raamatupoest või odava hinna eest antikvariaadist).
Igal juhul ilusaid lugemiselamusi!

Kirjandus 9. klassile 2008/2009

• Lydia Koidula “Säärane mulk”
• Eduard Bornhöhe „Vürst Gabriel“
• Eduard Vilde „Külmale maale“
• Eduard Vilde „Pisuhänd“
• August Mälk – valikul 1 rannaromaan („Õitsev meri“, „Taeva palge all“ v „Hea sadam“)
• August Gailit – “Ekke Moor” või “Toomas Nipernaadi”
• Anton Hansen Tammsaare “Kõrboja peremees”
• Jaan Kross “Wikmani poisid”
• 1 romaan uuemast eesti kirjandusest valikul (nt Andrus Kiviräha, Sass Henno, Diana Leesalu, Kadri Kõusaare, Kaur Kenderi loomingust)
  

Soovitan suvel tasapisi lugema hakata ning märkmeid teha, et ikka koolis lihtsam oleks. Vähemasti oleks tark tegu uurida, kas kõiki teoseid kooliajal kuskilt saab. Selleks küsida sugulastelt, tuttavatelt, hakatuseks võiks vaadata enda kodu raamaturiiulisse. Ja tegelikult on ju raamatud nii head, et kui midagi muud üle ei jää, on võimalik neid ka osta (ka odava hinna eest antikvariaatidest).
Igal juhul ilusaid lugemiselamusi!

Kirjandus 7. klassile 2008/2009

• Antoine de Saint-Exupery „Väike prints”
• 1 noortekirjanduse teos valikul (nt „Teraviku“ sarjast“, Diana Leesalu „Mängult on päriselt“, Aidi Vallik „Kuidas elad, Ann?“ vmt – 6. kl loetud noorsookirjanduse teos ei lähe arvesse, valida tuleb midagi muud)
• Gerald Durrell „Minu pere ja muud loomad“
• Tiia Toomet „Vana aja koolilood”
• 1 näidend valikul
• 1 luuletuskogu valikul
  

Soovitan suvel tasapisi lugema hakata ning märkmeid teha, et ikka koolis lihtsam oleks. Vähemasti oleks tark tegu uurida, kas kõiki teoseid kooliajal kuskilt saab. Selleks küsida sugulastelt, tuttavatelt, hakatuseks võiks vaadata enda kodu raamaturiiulisse. Ja tegelikult on ju raamatud nii head, et kui midagi muud üle ei jää, on võimalik neid ka osta (ka odava hinna eest antikvariaatidest).
Igal juhul ilusaid lugemiselamusi!

Kirjandus 5b klassile 2008/2009

• Suvel: VALIK: M. Lindberg „Paradiisi Oskar” või Aapeli „Üle linna Vinski”
• O. Luts „Kevade”
• F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” – 5 muinasjuttu valikul
• F. R. Faehlmann – 2 muistendit valikul
• VALIK: Astrid Lindgren „Röövlitütar Ronja”, „Hulkur Rasmus” või „Vennad Lõvisüdamed”
• Enn Kippel „Meelis”
• VALIK: S. Rannamaa „Kadri”, D. Defoe „Robinson Crusoe” või S. Olsson ja A. Jacobsson „Berti päevik”
• Karl Ader „Kui mina olin veel väikene mees...” ja „Kui mina sirgusin suuremaks”
• James Krüss „Timm Thaler ehk Müüdud naer”
• 1 lasteluule raamat valikul
  

Soovitan suvel tasapisi lugema hakata ning märkmeid teha, et ikka koolis lihtsam oleks. Vähemasti oleks tark tegu uurida, kas kõiki teoseid kooliajal kuskilt saab. Selleks küsida sugulastelt, tuttavatelt, hakatuseks võiks vaadata enda kodu raamaturiiulisse. Ja tegelikult on ju raamatud nii head, et kui midagi muud üle ei jää, on võimalik neid ka osta (ka odava hinna eest antikvariaatidest).
Igal juhul ilusaid lugemiselamusi!

Tähelepanuks Leetu sõitjaile!

• Väljasõit 11. juunil SÜG-i eest 5.30. palun kohal olla u 15 min varem.
• Tagasi kodus oleme 13. juunil orienteeruvalt 23.00.
• KAASA KEHTIV PASS VÕI ID-KAART!
• Kaasas võiks olla ka kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart. (Igaks juhuks, nagu te teate!)
• Kaasa võtta nii palju litte, kui palju on plaanis ära kulutada. Arvestage sellega, et 12. ja 13. juuni hommikusöögi saab hotellist, muu söök tuleb oma raha eest maksta. Hinnad on üldjoontes samad mis Eestis. Omal maksta tuleb ka mere- ja merevaigumuuseumi ning delfinaariumi külastus. Olgu öeldud, et kui on ekskursioon, siis iga õpilane peab osa võtma vähemalt kahest pakutud külastusest! 2007. a hinnad on reisi tutvustaval lehel, mille saatsin igaühele juba varem.
• Raha tuleb kindlasti Eestis ära vahetada, et hoida kokku seal rahavahetusele kuluvat aega.
• Kuna on tegemist klassireisiga, teab igaüks ise, kuidas Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilane end ülal peab pidama. Kooli sisekorraeeskirjad kehtivad ka reisil.
• Hotellis ja igal pool mujalgi tuleb käituda nii, et ei häiriks teisi külastajaid (muuseas, valju häälega üle teiste rääkimine on ka teiste häirimine).
• Omapead ei lähe keegi kuskile, kõiki oma minemisi tuleb eelnevalt kooskõlastada minu ning Teele reisifirma poolse giidiga.
• Lõppkokkuvõttes tuleb lihtsalt osata olla nii, et ühtegi probleemi ei tekiks.
  KENA REISI!
  

Eesti keele eksami kordamiseks 6a klassile

* Käänamine/käändsõnad
-eesti k õpikust lk 11 käänete tabel pähe - teadma peab käänete nimetusi, küsimusi ja lõppe
-võrdlusastmete moodustamine õp lk 12

*KLK (kokku- ja lahkukirjutamine)
-nimisõnade KLK õp lk 19-20
-arvsõnade ja omadussõnade KLK õp 22-23. Eriti hoolikalt õppida need reeglid selgeks (vt õpikust tabeleid)
-tegusõnade KLK õp lk 32

*Pööramine/pöördsõnad õp lk 37-38
-tegumood õp lk 39 - peab teadma 2 tegumoodi, peab oskama tegusõna nõutud tegumoe vormi panna
-kõneviis õp lk 41 - peab teadma kõneviiside nimetusi ja tunnuseid, peab oskama tegusõna nõutud kõneviisi vormi panna
-aeg õp lk 44 - peab oskama panna tegusõna kõiki 4 ajavormi

*Lauseõpetus
-erinevad lausetüübid õp lk 51-52
- koondlause õp lk 54-55 - peab teadma, millised sidesõnad nõuavad koma, millised mitte (vt õp tabeleist!)
-liitlause kirjavahemärgid õp lk 59
-otsekõne ja üte õp lk 62 - peab täpselt teadma 3 tüüpi otsekõnelauseid ja nende kirjavahemärke (vt õp tabelist!)

*Võõrsõnad
-peab teadma kõigi aasta(te) jooksul õpitud võõrsõnade ortograafiat ja tähendust - vt eesti k õpiku tagant, vihikust

*Ortograafia
- sulghääliku õigekiri (vt veaohtlikel sõnadel algvormi -nt kärbes-kärbse jne)
- -ki/-gi õigekiri (k,p,t,g,b,d,f,h,s,š,z,ž kõrval käib -ki, ülejäänud tähtede kõrval -gi)
- kaashäälikuühendi õigekiri (kaashäälikuühendis kõik tähed ühekordselt); NB! kaashäälikuühendireegli 4 erandit (liitsõnas; kui liide algab sama tähega, millega sõna lõpeb; ülipikk s l, m, n, r kõrval; -ki/-gi liite ees - ei kao ükski täht)!!
- i ja j ning h õigekiri (korda üle tegijanime moodustamine, nt sõnad müüja ja reisija)
- algustäheortograafia (vt üle 5. kl vihikust ja TV-st ning ka 6. kl materjalid)

**Varasemate aastate riiklikke tasemetöid saab vaadata ja läbi lahendada järgmiselt leheküljelt:http://www.ekk.edu.ee/koolile/tasemetood/tasemetood-2008
**Otsi üles vanad kontrolltööd, tunnikontrollid, vt töövihikust ja vihikust tehtud ja kontrollitud ülesanded läbi.


Eksam toimub esmaspäeval, 26. mail kell 9.00 ruumis 413. Kaasa pastapliiats.
Edu!

Tasemeetteütlus

1. Kruus käes, astus halli kampsuniga mees vargsi allika juurde.
2. Kiviraiuja üritas suurt kamakat peitliga lahti lüüa, ent pillas kogemata tööriista käest ja lõi endale valusasti vastu kätt.
3. Inglise keelt rääkis ta hästi, sai hakkama ka saksa ja soome keelega, vene keelt aga purssis vaevaliselt.
4. Kui siis Andres täna lõpuks sinnamaale läks, et ta Indrekul mütsi peast kahmas, sellele peoga mulda sisse pani, et ta raskem oleks, ja ta siis kaugele kartulisse viskas, kaotas Indrek igasuguse kannatuse.
5. Kas sul, Priit, on Põhjanael järgmiseks poolaastaks tellitud?
6. "Miks sa siis ei taha?" päris Andres, kes kuidagi ei taibanud, miks küll Indrek niisugust asja ei taha.
7. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistame 24. veebruaril.
8. Luuletuste lugemine, tantsud ja laulud - kõik see oli alles ees.
9. Mul polnud kaudseidki andmeid delegatsiooni koosseisu kohta.
10. Kakskümmend tantsupaari astus ballisaali keskele: algas valss.
11. Kaubamaja müüjad kogunesid tööpäeva lõpul koosolekule, kus arutati, kuidas oma tööd ladusamalt organiseerida ja rohkem kaupa müüa.
12. Hiirvaikselt seisis isahirv aovalgel metsaserval ja vaatas uudishimulikult hommikukastes sätendavale aasale.
13. Kas tead, mitu aastat möödub tänavu Mahtra sõjast?
14. Kausja oru laugetel nõlvadel kasvas üksikuid kuuski ja mände.
15. Sel suvel leidsin endale huvitava hobi.

Lihtsalt mingi aasta tasemetöö

1. Mürin oli sedavõrd võimas, et krohvgi laes tundus pragunevat.
2. Partiiseisude fikseerija märkis üles erinevaid kombinatsioone.
3. Tüdruk kuulas pingsalt, lausumata sõnagi.
4. Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem on ROK-i ainuomand.
5. Ostsid sa pehmete kaantega õhukese ruudulise kaustiku?
6. Andestage, proua, minu ebatsensuursed väljendid!
7. "Armsad jänesepojad, tulen teie juurde kõige paremate kavatsustega," alustas rebane isalikult oma juttu.
8. Udu, mis oli kord tihedam, kord hõredam, varjas Teravmäed.
9. Ants Laikmaa 1903. aastal avatud ateljeekool, milles kunstnik kõigile soovijaile õpetust andis, kujunes tähtsaks kunstielu keskuseks.
10. Teolt tabatud, püüdsid vargapoisid vaprat ja ülbevõitu nägu teha.
11. Tammsaare on öelnud, et maailmas pole midagi huvitavamat kui inimene kogu oma olemusega.
12. Otsekohesus suhtlemises, tõde käitumises - selles seisnebki sõprus.
13. Inimesed on halvemad, kui nad tahavad näida, ja paremad, kui nad näivad.
14. Kirjutagu oma naise nimele kõik: aktsiaid, maja, suvila, garaaž ja limusiin.
15. Laagris oli nii sakslasi, eestlasi, lätlasi kui ka ungarlasi.
16. Võib-olla polegi tal paslik Juliusega, olgugi omakandimehega, enam asju vanaviisi arutada.
17. Sõudnud vaid mõnisada meetrit, jääme toppama: jõgi meie ees tundub kärestikkudest koosnevatki.

2005. a tasemetöö

1. Ta jäi seisma, kuuldes nii ilusat meloodiat.
2. Peeter Urbla, kaasaegne tuntud eesti režissöör, on valmis saanud oma uue mängufilmi "Stiilipidu".
3. Öösel nägin ebameeldivat und: minu suurte pingutustega koostatud ettekanne vilistati välja, sest ma ei osanud saksa keeles rääkida.
4. Õhkkond oli soodsalt romantiline ja me otsustasime marssida iidsesse Rooma linna, kus ootasid meid loodusuurijad.
5. Iga traat, kui tugev ta ka ei oleks, katkeb viimaks, kui teda lõpmatuseni pingutatakse.
6. "Kulla ostja, ma vabandan väga," pöördus müüja küsija poole ning ütles, "meil ei ole kauba kojuviijat, nii et teil tuleb seda ise teha."
7. Oskar Luts sündis 26. detsembril 1886. aastal Palamuse kihelkonnas Kaarepere vallas Posti talus.
8. Hommikvõimlemine lõpetatud, läks ta rõõmsalt laulu ümisedes duši alla.
9. Konkursil Aasta Nali räägiti mitmeid anekdoote arhitektidest, kuulsatest ehitusmeistritest, keda kõik nime järgi teadsid, kuid tegelikkuses ei tundnud.
10. Sõbralikkus, otsekohene käitumine, vajadusel andestamine - see on tõelise sõpruse aluseks.
11. Vaatamata väljas paistvale päikesele, ütles Tiina: "Kertu, me ei saa täna Titeranda minna, sest mul ei ole uusi bikiine."
12. Kas sa garaažist juba otsisid oma asju?
13. Klassiaknast võis näha kõike: puid, autosid, merd ja sinist taevast.
14. Ilusa ilmaga kogunes linna tänavatele nii eestlasi, venelasi, soomlasi kui ka rootslasi.

2007. a tasemetöö

1. Uudishimulikud linlased seisid loomaaias kaslaste puuride juures ja vahtisid tiiger Eduardi, kes oli vaid paar kuud Eestimaal olnud.
2. Postiviija, kel tuleb miljonäri teenijale pension viia, hiilib buldogist mööda.
3. Kingsepp püüdku kolm särge, astugu läbi nõia majast ning mingu keskööl ristteele, kalad kotis.
4. Eesti rahva võidupühal, 23. juunil mälestatakse Vabadussõjas hukkunuid.
5. Ehkki merel mäslesid lained, jätkas jaht Lennuk sõitu ega püüdnudki sadamasse minna.
6. Režissöör, lõpetanud filmi "Hajameelne professor" käsikirja lugemise, suundus duši alla, ümisedes moodsat viisikest.
7. Meeste otsus oli lõplik: nemad kohaliku algkooli mõttetu kaotamise poolt allkirja ei anna.
8. "Palun mulle kaks portsjonit borši," ütles vend, unustades, et oli lubanud hakata kaalujälgijaks.
9. Ajaloos oli homseks õppida Jüriöö ülestõus, mis toimus 1343. aasta jürikuus.
10. Hoogsate tõmmetega sõudsid nad teisele kaldale, kuhu jalgrattad olid peidetud.