Kirjanditeemad 12b klassile

1. „Ajad on teised, inimesed endised.” (Anton Hansen Tammsaare)
Kirjuta arutlev kirjand, milles käsitled inimloomuse püsivuse ja muutuvusega seotud
küsimusi ning tood loetud kirjanduse põhjal näiteid selle kohta, kuidas inimeste
põhiprobleemid ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud. Võid
tõlgendada teemat ka muul moel.
2. Mitte jõus pole tõde, vaid tões on jõud
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid, miks riigid/rahvad/inimesed eelistavad
endiselt tõe väljaselgitamise ja kokkuleppimise asemel kasutada jõudu. Too
minevikust ja tänapäevast näiteid konfliktide tekkepõhjuste ja tagajärgede kohta ning
paku välja nende lahendamise rahumeelseid teid. Võid tõlgendada teemat ka muul
moel.
3. Unustatud väärtused
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid neid kõlbelisi väärtusi, millest tänapäeval
kõige rohkem vajaka on. Arutle kirjandis ka selle üle, kas maailmas/Eestis on
tegemist üldise moraalikriisiga ning mis eluvaldkondades see kõige rohkem avaldub.
Võid tõlgendada teemat ka muul moel.
4. Kunst ühendab inimesi
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid nähtusi, millel põhineb kunsti inimesi ühendav
olemus. Too loetud kirjanduse või enda kogemuste põhjal näiteid, kuidas kunst võib
inimesi ühendada, vaatamata neid ümbritsevatele vastuoludele. Võid tõlgendada
teemat ka muul moel.
5. Noored mitmekultuurilises maailmas
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid mitmekultuurilise maailma olemust. Arutle ja
too näiteid, mis probleemidega puutuvad tänapäeva noored kokku ühelt poolt
globaliseeruvas ja teiselt poolt mitmekultuurilises maailmas. Võid tõlgendada teemat
ka muul moel.
6. Ajakirjandus – nüüdisaegse elu peegel
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid tänapäeva ajakirjandust iseloomustavaid
jooni. Arutle kirjandis ka selle üle, miks on päevauudiste ja artiklite sisu valdavalt
kõmuline ning negatiivne, kuidas see mõjutab lugejat. Võid tõlgenda teemat ka muul
moel.
7. Spordis ei ole lihtsaid võite
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid kuulsate sportlaste teed tippu. Arutle nende
püüdluste, õnnestumiste ja tagasilöökide üle ning too näiteid, kuidas võidud ja
kaotused on mõjutanud nende elu- ja sportlasteed. Võid tõlgendada teemat ka muul
moel.
8. „Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk.” (Lev Tolstoi)
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid teadmiste kui vahendi ja eesmärgi vahekorda.
Arutle ja too kooli- või ühiskonnaelust näiteid, kuidas saab teadmisi kasutada oma
eesmärkide saavutamiseks ja kuidas need võivad kujuneda eesmärgiks omaette.
Võid tõlgenda teemat ka muul moel.
9. Inimese elu on tema enese nägu
Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid loetud kirjandusteoste näitel, mis määravad
inimese elukäigu. Arutle ka selle üle, kuivõrd on inimese võimuses oma elukäiku
muuta, tulla toime üha keerulisemates ühiskondlikes oludes. Võid tõlgenda teemat ka
muul moel.
10. Kõigel siin ilmas on hind?
Kirjuta arutlev kirjand, milles käsitled inimese eluväärtusi. Arutle, kas kõigel inimese
ellu kuuluval on hind, kas kõik on raha eest ostetav ja müüdav. Esita näiteid
ajakirjandusest, ilukirjandusest või ühiskonnaelust. Võid tõlgenda teemat ka muul
moel.


http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Eesti_keele_riigieksam_2009.pdf

Paranda laused 2 (kolledžile)

1. Väga suured muutused toimuvad ka hariduselus. Haridusministrite vahetudes muutuvad seadused, mis puudutavad haridust. Tänapäeva Eestis on haridus kõrgelt hinnatud. Ilma hariduseta ei jõua me enam kuhugi. Just haridus on see, mis aitab meil elus edasi jõuda, midagi saavutada.
2. Riigieksameid arvestatakse enamustes kõrgkoolides.
3. Üheks tõsisemaks probleemiks meie riigis on üha suurenev kuritegevus.
4. Nad läksidki lahku, mitte mõistes teineteise vajadusi ega soove.
5. Seisma jäädes laius Andrese ja ta naise Krõõda ees lõputu põld ning tihe mets.
6. Samas on tugeva majandusega, mida Euroopa Liit eriti tähtsaks peab, riikidel võimalus oma kultuuri rohkem aretada, levitada, toetada.
7. Kui mõelda eelpool nimetatud lause peale, siis tekib küsimus...
8. Mehed suhtlesid ikka omavahel, kuid naiste omavaheline suhe jäi tahaplaanile.
9. Inimene on ja jääb aga saladuseks ka elus.
10. Soome sõsarfirma on käinud meile väljaõpet tegemas.
11. Minu perekonnas saab olema kaks last ja oma maja.
12. Mina leian, et see on väga tänuväärne aidata nõrgemaid ja hädasolijaid ning tekitab lootust, et ka meie väike eesti rahvas, saab abi ja tuge, kui neil peaks seda vaja olema.
13. Läbi selle loobumise võibolla võidad sa ise, võidavad teised, võidab kogu riik ja rahvas.
14. Üheks tuntumaks naise ja mehe abielu ning elu kirjeldajaks on A.H. Tammsaare. Tema kuulus epopöa "Tõde ja õigus" on selle tõestuseks. Ta kirjeldab väga täpselt mehe ja naise rollist elus.
15. Ta on nii tark, et hoidub minema poliitikasse.
16. Iga päev mõtlevad targad mehed välja igasugu avastusi, mis meie elusid kergemaks teevad.
17. Näiteks võib tuua Salvador Dali maali, kus ta ennustas ette kodusõda.
18. Mina usun ja loodan, et kõikjal valitses ikkagi rahu, kuid siiani pole saadud veel sõjast üle ega ümber.
19. Pärast seda, kui olen teinud kümme aastat järjepidevalt ujumist, on mu arusaamad spordist kui ka üldse elust muutunud. Samuti ei taha enamus tütarlapsed olla laiaõlgsedega suurtes lihastes.
20. Näiteks võib keskkooli lõpetanu näida selline inimene, kes oma head talenti ei märka.
21. Läbi aegade on kirjanikud oma teostes kajastanud kahte põhiprobleemi: armastus ja vägivald. See kaunis ja ülim tunne käib eluga kaasa.
22. Kunst on eksisteerinud juba päris pikka aega. Siinkohal mitte ainult aastaid, vaid aastasadu, tuhandeid, mis pikka peale on üle kasvand sajanditeks.
23. Üldiselt inimestest rääkides võin jaotada neid vähemalt kolme rühma. Need oleksid enamuses inimesed, kes teevad vaikselt oma igapäevast tööd. Järgmised oleksid töötud ja kodutud...
24. Oma osa siin ilmas tuleb igal inimesel ikkagi ise leida. Mittekeegi ei saa sulle öelda ja ei ole õigust sulle öelda, millist osa sina maailmas täitma pead.
25. Raha eest võib tõesti osta endale luksusauto, villa ja mida iganes, kuid see, mida osta ei saa on hingerahu ja tasakaal.
26. Igal pool maailmas toimub kuritegevus. Ei või iial teada, mis võib sinuga juhtuda.
27. Selles valdkonnas, kus toimub mahajäämine, tuleb riigil osta puuduvaid kaupu teistelt riikidelt.
28. Tänapäeval on omamoodi moes rääkida, et rahvas ei oma mingit tähtsust.
29. Iial ei hülga ma oma vanemaid, nagu tegid "Isa Goriot" tütred. Nemad on mind kasvatanud ja armastanud.
30. Igal tütarlapsel on unistus saada kord modelliks, juba varsti leiab aset tõsiasi, et see ei olegi nii lihtne. Selgub, et oled liialt lühike, ei ole selline nagu nemad vajavad. Noor neiu on pettunud, kuid ta peab edasi minema. Jõudes ristmikule tuleb ju otsustada kummale poole pöörata, et jõuda sinna, kuhu sa tahtsid minna.
31. Kogu maailmas on aset leidnud tendents, kus lagunevad suured sotsialistlikud hiigelriigid, mida hoiti koos täna tohutule hirmu- ja vägivallavalitsusele.
32. Pean silmas just surmanuhtluse ärakaotamist. Kõrgemalt poolt on tulnud käsk, et see on inimõiguste rikkumine ja seadus tuleb asendada eluaegse vanglakaristusega. Kuid kumb on suurem diskrimineerimine, kas eluaegne vanglas kõngemine või kiire lõppvaatus kuuli abil. Kui veel mõelda meie kinnipidamiskohtade elutingimusi ja seda, et elushoidmine läheb kalliks maksumaksjale.
33. Diana oli tore naine, ta käis nälgivate laste juures ja ei pidanud paljuks neile pai teha, et äkki saavad käed mustaks.
34. Aja jooksul muutub iga inimene, seda kas siis paremuse või halvemuse suunas. Inimese muutmine avaldub tema tegudes ja käitumises, kirjaniku puhul aga nende loomingus.
35. Kui tagasi mõelda eestlaste vabanemispüüdlustele, on hämmastav, kuidas see kõik ühise nõu ja jõu abil saavutati.
36. Nii juhtus ka NSVL-ga. Nad olid arvamusel, et on saavutanud kõik ja jõudnud lõpuks täieliku kommunismi. Peatasid arengu ja läksid põhja.
37. Selleks, et eestlus püsiks, tuleks iivet tõsta, kuna väikerahvastel on väljasuremis oht.
38. Eks ole ju paljude lastevanemate soov läbi oma võsukeste teostada oma ammu unustatud unistusi.
39. Inimese eesmärgid siin ilmas on aja jooksul muutunud.
40. Antud hetkel on arutamisel küsimus NATO laiendamise suunas ja uute riikide vastuvõtmine NATO-sse.
41. "Maailm püsib viljateral," on ühe Venemaalt pärit autori poolt kirjutatud raamatu pealkiri.
42. Stalin ja Hitler olid võimsad riigijuhid sellel sajandil. Olles nooremad, räägiti meile Stalinist ainult head ja Hitlerist halba.
43. Nii ei oska tavainimene paika panna seda kõrgpunkti, kuhu ta võiks pürgida.
44. Me ei ole saavutanud selle iseseisvusega mitte midagi. Mõtelge, kui palju me saime tol ajal ära teha. Riigil oli raha kui muda. Keegi ei jäänud ilma. Eestis ehitati pidevalt midagi uut ja huvitavat, kuid mis kahjuks 1991. a. tuhandeks killuks purunes.
45. Nii võib siin kaotada palju nn "helgeid päid".
46. Paljudes peredes pööratakse aga liialdatud rõhku materiaalsete väärtuste tähtsustamisele.
47. Minule on aga selline mulje jäänud, et inimesed, kes on välja visatud koolist, tunduvad kuidagi agressiivsed ja täis vihkamist.
48. Igal inimesel on siin elus eesmärk, mille nimel ta töötab ja püüdleb, et saavutada ihaldatavaim.
49. Esmalt loodan ikka heale haridusele, et leida hea töökoht ning haarata kinni karjääriredelilt.
50. Nagu Henz Valk kunagi ütles: "Me võidame niikuinii" ja see läks täppi, sest me võitsime ja oleme lõpuks vabad. Ja see on eestlaste jaoks väga oluline.
51. Et eestlust säilitada peame hoidma oma kultuuripärandeid mis on sama vana kui eesti rahvas ja mitte põlgama tööd.
52. Läbi aegade on olnud inimestel unistused ja ideaalid, mille poole püüelda.
53. 1968. aastal loodi Rooma klubi, kuhu kuulus kolmkümmend liiget. Nende seas oli teadlasi, poliitikuid kui ka asjatundjaid.
54. Eesti poliitikas peaks toimuma "aus mäng." Kuid mis siin salata, meie demokraatlikus Eestis ei peeta just alati kinni ausa mängu reeglitest.
55. Selliseks piirkonnaks on Kagu-Aasia on kahe suurriigiga, millede nimed on vastavalt Hiina ja India.
56. Sellega ma tahtsin selgeks teha seda, et "Piibel" ei ole väljamõeldis mingite antiikaja filosoofide poolt.
57. Vaid nii saab võimalikuks kusagile jõudmine.
58. Te abiellute, ning asute elama oma majas imeilusa aiaga.
59. Freoonid põhjustavad osooni kihi hõrendust ja tekitavad selles aukude tekke.
60. Kaasajal võib kunstist osa saada iga inimene, kellel on selle vastu huvi.
61. Tundub nagu maailmast kaoks headus ja ausus ning see asendub kõige halvaga. Sellised on minu isiklikud mõtteterad. Need on terad minu südamesoppist, neid röövida on võimatu.
62. Tihti inimesed, olles oma ealt juba küps kasvõi naistki võtma, elavad ikka veel oma vanematekodus.
63. Tänapäeval on hakanud inimesed vabaabielu süsteemi kasutama, sest arvatakse, et nii on kergem ja sul on vähem kohustusi.



Materjal võetud Sven Maanso töövihikust "Õige sõna - täpne mõte" (Koolibri 2000).

Valik postmodernistlikke romaane 12. klassile

Bellow, Saul „Püüa päeva“
Waugh, Evelyn „Allakäik ja langus“
Grass, Günter „Plekktrumm“
Atwood, Margaret „Pime palgamõrvar“
García Márquez, Gabriel „Sada aastat üksildust“
Lessing, Doris „Kuldne märkmeraamat“
Cunningham, Michael „Tunnid“
Rice, Anne „Intervjuu vampiiriga“
Rushdie, Salman „Mauri viimne ohe“
Fowles, John „Liblikapüüdja“
Fowles, John „Prantsuse leitnandi tüdruk“
Fowles, John „Maag“
Morrison, Toni „Armas“
Vonnegut, Kurt „Tapamaja, korpus viis“
Kureishi, Hanif „Äärelinna Buddha“
Roy, Arundhati „Väikeste asjade jumal“
Eco, Umberto „Roosi nimi“
Miller, Henry „Vähi pöörijoon“
Golding, William „Vaba langemine“
Burgess, Anthony „Kellavärgiga apelsin“
Kerouac, Jack „Teel“
Böll, Heinrich „Klouni silmaga“
Mc Ewan, Ian „Tsementaed“
Ishiguro, Kazuo „Elu kuldsed hetked“
Lodge, David „Väike maailm“
Ondaatje, Michael „Inglise patsient“
Orwell, George „1984“
Kundera, Milan „Olemise talumatu kergus“
...


JA NII EDASI!
Postmodernistlikke romaane (ja väga häid romaane) on üle mõistuse palju, see siin on vaid väike valik. Kui muidu ei oska otsust teha, millist teost valida, tehke enne väike taustauuring: st guugeldage, küsige sõprade-tuttavate käest jms. Jõudu!

Ulmeromaane 8. klassile

• John Wyndham "Trifiidide päev"
• Terry Pratchett "Võlukunsti värv"
• Terry Pratchett "Mort"
• Aldous Huxley "Hea uus ilm"
• Mary Wollstonecraft Shelley "Frankenstein"
• Kurt Vonnegut "Sinihabe"
• Isaac Asimov "Asum"
• Karen Oslau "Kelmid ja kangelased"
• Indrek Hargla "French ja Koulu"
• Henn Kaarel Hellat "Naiste maailm"
• Ray Bradbury "Marsi kroonikad"
• Ray Bradbury "451 kraadi Fahrenheiti"
• Stanislaw Lem "Solaris"
• Herbert George Wells "Maailmade sõda"
• Herbert George Wells "Ajamasin"
• Margaret Atwood "Orüks ja Ruik"

Soovitus: et valikut oleks kergem teha, uuri enne lugemahakkamist raamatu kohta, kas või guugelda. Jõudu!

Paranda laused (kolledžile)

Paranda laused.

• Mees kahetses oma viimases sõnas tehtut.
• Sügavamat ja intiimsemat sissevaadet saab näha jaanuari algul Tallinna Kinomajas paar aastat tagasi aidsi surnud inglise režissööri filmidest.
• Selles peegeldub ohtlik pööre kogu Venemaa välispoliitikas, mida nii väga kardetakse.
• Opositsioon hõivas loomulikult vabanenud parlamendikohad, ent ei saavutanud sellegi poolest püstitatud eesmärki.
• Eesti Päevaleht avaldas kahel järjestikusel päeval Riigikogusse ihkajate nimekirja.
• Preemia määrati tunnustatud kantserogeenide uurijale.
• Nad hakkasid valju häälega surnut taga nutma.
• Ta seiras läbitungiva pilguga külalist.
  Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.
• Majandustegevuse üle teostab kontrolli riigikontroll.
• Tööalaste küsimuste sisuline arutamine toimus möödunud nädalal.
• Enamus seadusandlusest kuulub äramuutmisele ja ümbervaatamisele, sinna on vajalik sisse viia rida parandusi.
• Kuritegevuse arvu vähenemine toimus eeskätt seetõttu, et elektriliinide vargusi praktiliselt ei toimunudki.
• Kaitseliidu taotluse arutamist polnud võimalik läbi viia.
• Linna ja valla ühinemisel oleks toimunud vaid kasude ümberjaotamine.
• Tootmise laiendamisega seoses on tekkinud ootamatuid probleeme.
• Avalduses tuleb märkida selle panga, kus konto on avatud, nimetus.
• Nende probleemide, mida oli juba üle kuu arutatud, lahendamine lükati järgmisse aastasse.
• Faktid olid kaalukad, millele ta tugines.
• Luba tuleb välja anda mitte maksuameti poolt.
• Sisseastujate taseme testimine viiakse läbi keeltekooli õpetajate poolt.
• Leping jõustub peale selle heakskiitmist poolte poolt alates 1. jaanuarist 2001. a.
• Välismaalaste poolt pandi Eestis toime 543 kuritegu, neist Venemaa kodanike poolt 449 kuritegu, mis moodustas välismaalaste poolt toime pandud kuritegudest 82,6%.
• Liiklusõnnetuse uurimise läbiviijad edastasid infot möödunud aastal toimunud liiklusõnnetusest.
• Sisse viidi narkoalane kartoteek isikute suhtes, kes tarvitavad või vahendavad narkootilist ainet.
• Meie prioriteediks on koolituste osatähtsuse suurendamine.
• Seadus laieneb ka teistele isikutele.
• Käesolev tõend on välja antud Mart Mäele selles, et tema töötab meie ettevõttes inseneri ametikohal 1. maist 1993. aastast kuni käesoleva ajani.
• Politsei ohjab kuritegevust.Peab arvestama igaühe põhiseaduslike ja konstitutsiooniliste õigustega.
• Läti ja Leedu võiks käsitleda seda lepingut kui kõiki kolme Balti riiki puudutavat.
• Liikuge oma dokumentidega läbi osakonnajuhataja.
• Ta peaks olema praegu enda juures.Peale tööde teostamist tuleb tee koheselt puhastada.
• Ametnikele viiakse täiendkoolitus läbi mitte vähem kui kord aastas.
• Projekti eesmärk: tehnikumis kaasaegsete õppemeetodite kasutamine, õppetöö kvaliteedi tõstmine ja õppurite arvu suurendamine.
• Vabariigi Valitsus omab riigis täidesaatvat võimu. See tähendab, et valitsuse ülesanneteks on riigi ise- ja välispoliitika elluviimine ning põhiseaduse ja teiste seadustega temale antud ülesannete täitmine.
• Meie taotluse positiivse lahendamise korral kanname toetussummad üle Tuljaku Föderatsiooni arvele.

Kasutatud on Akadeemia Nord eesti keele lektori ning Politseiameti lepingulise keeletoimetaja Ene Sepa materjali.

8. kl kirjandusvoolude KT kordamiseks

• Kirjanduse jagunemine kirjandusvoolude järgi: romantism ja realism (õp lk 5)
• Kirjanduse jagunemine žanrite järgi: eepika, lüürika, dramaatika ja nende alaliigid (õp lk 5 + tunnikonspekt vihikust)
• Romantism: olemus, ajalugu, tunnused, esindajad (konkreetsed autorid ja teosed) (õp lk 6-7 + tunnikonspekt vihikust)
• Realism: olemus, ajalugu, tunnused, esindajad (konkreetsed autorid ja teosed) (õp lk 66 + tunnikonspekt vihikust)
• Mõisted: süžee, miljöö, karakter, romantism, realism, eepika, romaan (vt õpikust, vihikust ja http://www.kirmus.ee/erni/muu/teor.html; kõik peale realismi ja romantismi on meil eelmisel aastal läbi võetud, uuri 7. kl vihikut ka)
• Läbi peavad olema loetud järgmised õpikukatkendid:

* "Kolm musketäri" lk 9-13,

* "Hüljatud" lk 14-28,

* "Hirvekütt" lk 43-50,

* "Ivanhoe" lk 52-57,

* "Oliver Twisti seiklused" lk 67-72

• Loetud teosest pead oskama välja tuua romantismile iseloomulikke jooni, pead oskama iseloomustada tegelasi, miljööd; teiste klassis käsitletud teoste kohta pead teadma lühidalt põhitegevustikku, aega, kohta, millal ja kus tegevus toimub. Selle kohta on Sul vihikus väike konspekt. Õpikukatkendid aitavad ka muidugi mõistmisele kaasa.

Salingeri "Kuristik rukkis" küsimused 12. klassile

• Millele vihjab Caulfieldi nimi?
• Miks Holdenile täiskasvanud ei meeldi?
• Kas Holden andis võitluses maailmaga alla v ei?
• Kus Holden seda lugu jutustab? Miks seal?
• Kaua tegevus kestab?
• Tõlgenda pealkirja.
• Mis on Holdenile elus tähtis?
• Kes on Holdenile elus tähtis?
• Kas romaani saaks tuua tänasesse päeva? Mis oleks erinevat, mis sarnast?
• Mida Holden vihkab?
• Milline mässaja Holden on?
• Võrdle teisi mässajaid Holdeniga.
• Iseloomusta Holdenit.
• Too näiteid Holdeni sarkasmi kohta.
• Iseloomusta Holdeni ja ta õpetajate suhet.
• Miks Holden teeb seda, mida ta teeb?
• Kuidas Holden ümbritsevasse maailma suhtub?
• Mida saaks Holdenile ette heita? Kas üldse peaks talle midagi ette heitma?
• Milles seisneb teose tugevus?
• Isiklik emotsioon, lugemismulje?

Vaata ka: http://www.avita.ee/pdf/valiskirj1.pdf

Uuemaid inglise laene (kolledžile)

Siit saate lugeda uuemate inglise laenude kohta: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html

Siit saate valdkonniti uurida, mida inimesed keeleabist küsinud on: http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=4&act=2


Jõudu!

Meedia KT ettevalmistuseks 8. klassile

• Meedia olemus – pead teadma mõiste definitsiooni, meedia funktsiooni, pisut meedia ajalugu (õp lk 266-268)
• Meediažanrid (õpikust lk 265 + vihikust skeem)
• Ajaleht – pead teadma ülesehitust ja valmimisprotsessi (vih, TV lk 88-89, õp lk 276)
• Raadio – pead teadma raadio rolli teiste meediakanalite seas, selle omapära, erinevusi (õp lk 280-281)
• Televisioon – pead teadma TV rolli teiste meediakanalite seas, omapära, erinevusi (õp lk 287-289)
• Pead teadma järgmisi ajalehežanre lähemalt: uudis, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž (õp lk 268-269, 271)
• Pead oskama võrrelda erinevate meediakanalite (kirjutav press, raadio, TV, Internet) žanre (nt võin küsida, mis vahe on ajalehe- ja raadiouudisel, võrdle tele- ja raadiointervjuud jne jne)
• Pead oskama nimetada olulisemaid Eesti meediaväljaandeid ja tele- , raadiojaamu
• Ajakirjanduseetika põhimõtted (vihikukonspekt - kes puudus, otsib selle materjali endale ise!)
• Demagoogiavõtted (vihikukonspekt)
• Reklaami keel ja võtted (vihikukonspekt)

Soovitan võtta aega ja proovida vastata õpikus esitatud küsimustele kogu peatüki vältel, sirvi ka neid õpikutekste põgusalt, mida me ei käsitlenud, abiks on ikka. Kõige tähtsam on muidugi see, et Sa oskaksid ise mõelda, sest faktiteadmised mind niivõrd palju ei huvita (teiste sõnadega: need saaks iga saamatu ja laisk kusagilt maha ka kirjutada ja kasu poleks kõige vähematki). Ma tahan näha, et Sa oskad arutleda, põhjendada ja asju laialt näha. Jõudu!

EESTI KEELE VÄLJENDUSÕPETUS (KOLLEDžI MATERJAL)

SKK1100
EESTI KEELE VÄLJENDUSÕPETUS

AINEPROGRAMM

Õppeaine maht:
3 EAP

Auditoorse õppetöö vormid (tundide arv)
Loeng Harjutus/seminar Praktikum
Päevaõpe ## ## 40
Kaugõpe ## ## 12

Kontrollivorm:
arvestus

Õppeaine eesmärgid:
Kinnistada üliõpilaste eesti õigekeelsuse alaseid teadmisi ja oskusi. Luua harjumus kasutada keelehooldeallikaid. Teadvustada eri funktsionaalstiilide olemasolu, arendada keeleliste valikute tegemise oskust. Anda võimalus kõne- ja väljendusoskuse praktiliseks arendamiseks ja avalikku esinemist toetavate tehniliste vahendite kasutamise õppimiseks.


Aine õpitulemused:
väljendavad ootusi õppijale õppeprotsessi lõppedes, õpitulemused on hinnatavad
Üliõpilane
· oskab koostada õigekirjanormidele vastavat teksti ja vajadusel vigast teksti parandada;
· oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid eriala- ja tarbetekste;
· oskab kasutada tähtsamaid keelehooldeallikaid;
· teab üldkeele ja oskuskeele erinevusi;
· tunneb retoorika ajalugu ja kaasaegset kõnekeelt;
· oskab kasutada avalikul esinemisel kehakeelt, häält ja tehnilisi vahendeid;
· oskab kindlalt ja argumenteeritult esitada etteantud teksti.


Õppejõud:
Reet Igav, Piret Rauk

Eeldusained:
õppeaine läbimise eeltingimused


Õppeaine sisu:
käsitletavate teemade loetelu

Teema 1
Sissejuhatus
Eesti keele päritolu ja seisund, keelekorraldus ja selle hetkeseis, keelehoole, keelehooldeallikad.

Teema 2
Kirjalik tekst, tekstitüübid ja -liigid, registrite valik
Ülevaade funktsionaalstiilidest.Ilukirjanduslikud: romaan, jutustus, luuletus jne. Publitsistlikud: uudis, intervjuu, juhtkiri, reportaaž, olemuslugu. Tarbetekstid: ametikirjad, määrused, juhendid, avaldused jne. Teadustekstid: uurimus, artikkel, essee.

Teema 3
Ortograafia põhiprintsiibid
Eesti ortograafia ja ortoeepia põhiprintsiibid.
Võõrsõnade ortograafia iseärasusi, tsitaatsõnad, võõrnimed.

Teema 4
Täheortograafia
Täheortograafia, algustäheortograafia

Teema 5
Kokku- ja lahkukirjutamine
Kokku- ja lahkukirjutamise reeglistik, põhiprintsiibid.

Teema 6
Morfoloogia
Veaohtlikud noomeni- ja verbivormid.

Teema 7
Süntaks
Lause õigekeelsus, arusaadavus, selgus, tihedus.Sõnajärg. Lauseehitusvead. Rektsioon. Lauselühendid.

Teema 8
Interpunktsioon
Kirjavahemärgid.

Teema 9
Tekstiõpetus
Kompositsioon, kontekst, stiil, arutlus. Kirjalike tekstide analüüs. Stiilivead.

Teema 10
Teadustekst
Teadusteksti konventsioonid, tunnused. Refereerimine, tsiteerimine, lühendikasutus.

Teema 11
Tarbetekstid
Tarbetekstid, ametikirjad. Vormistussoovitusi.

Teema 12
Retoorika - ajalugu ja kaasaeg
Ülevaade kõnekunsti kujunemisest ja selle tänapäevastest suundadest. Kirjakeelne kõnelemine. Välted, vältekriitilised sõnad.

Teema 13 Kõne koostamine ja esitamine
Kõneteksti koostamine ja ülesehitamine. Hääle kasutamine. Hingamine. Esinemine kõnega

Teema 14
Näitlikustamine
Näitlikustamise reeglid. Tehnilised vahendid. Nende erijooned ja kasutamine.

Teema 15 Tööalase suhtlemise keel ja stiil
Suhtlemisoskus tööalastes situatsioonides. Suhtlemismängud.




Hindamisviisid ja –kriteeriumid:
õpieesmärkide saavutamise hindamise viis ning õpiväljundite omandamise tase (teadmiste kontroll)

Arvestus koosneb praktilistest ülesannetest:
* ortograafia-, morfoloogia- ja süntaksiharjutustest;
* vigase, kohmaka ja konarliku erialaga seotud tarbeteksti parandamisest;
* mingi kindla ülesandega teksti (nt ametikiri, pressiteade) koostamisest;
* essee kirjutamisest;
*esitlusteksti koostamisest ja ettekandmisest

Põhiõpik(ud):
Kasik, R, Erelt, M, Erelt, T. „Eesti keele väljendusõpetus” (kohustuslik). Tartu 2007.
„Õigekirja ja vormiõpetuse harjutusi“ (kohustuslik). Tartu 2008.
Erelt, M. „Lause õigekeelsus”. Tartu 2009.
Erelt, M, Erelt, T, Ross, K. „Eesti keele käsiraamat”. Tallinn 2000.
„Eesti keele sõnaraamat ÕS“ . Tallinn 1999 ja 2006.
Erelt, T. „Eesti ortograafia“. Tallinn, 2005
Veinmann, M. ”Vajadus olla mõistetav”
St.Lundin, Ph.D., Harry Paul, John Christensen "Näkkas"
Kushner, M. Avalik esinemine. Käsiraamat. Tallinn, 2000

Täiendav kirjandus:
· E. Uuspõld, Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
· T. Erelt, T. Leemets, S. Mäearu, M. Raadik. Keelenõuanne soovitab, Tallinn, 1996.
· T. Erelt, M. Erelt, M. Raadik, T. Leemets, S. Mäearu, Keelenõuanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2000.
· Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004.
· T. Hennoste, Sissejuhatus suulisesse eesti keelde. – Akadeemia 2000, nr 4–7.
· R. Kasik, Tekstianalüüs ja tekstihoole. – Keel ja Kirjandus 2002, lk 457 –463.
· R. Kull, Oskuskeel ja üldkeel.– Keel ja Kirjandus 2000, nr 8.
· P. Pullerits, Ajakirjanduse põhi˛anrid, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997.
· A. Tavast, Eesti keeles arvutitest. – Õpetajate Leht, 18. aug 2000.

Metoodilised abi­materjalid ja interneti­viited lisamaterjalidele:
http://www.eki.ee/books/ekk07/
http://portaal.eki.ee/

Iseseisva töö korraldus:
ortorgaafia- ja morfoloogiaharjutused;
stiiliharjutused;
ametikirjade ja -tekstide kirjutamine;
ametikeele ja teaduskeele stiililine eripära;
päevauudise ja pressiteate koostamine, reklaamteksti kirjutamine, esinemisteksti koostamine.

Essee analüüs

1. Ainestik
Mis on andnud autorile tõuke arutlemiseks ja avalikkuse ette tulemiseks?
2. Probleem(id) ja lahendus(ed)
Miks see on nii ja kuidas saaks sellest kõige valutumalt üle?
3. Teema aktuaalsus
Millisest konkreetsest ühiskondlikust sündmusest autor lähtub?
4. Teema käsitluse uudsus
Millisest uudsest vaatenurgast autor teemale läheneb?
5. Esituslaad (arutlev, kirjeldav, jutustav)

• Missugune on autori hoiak? Kas essee on humoorikas, irooniline, sarkastiline? Kellega autor polemiseerib?
• Kas autor astub dialoogi lugejaga (pange tähele, vaadelgem koos, pidagem silmas, otsustage ise)?
• Kuidas suhtub autor ise materjali (taunivalt, tunnustavalt, imetlevalt, põlastavalt, üleolevalt, erapooletult, ei võta kindlat seisukohta)?

6. Adressaat
Kellele on essee lugemiseks määratud?
7. Keel, sõnavara, stiil

• Millist sõnavara autor kasutab (võõrsõnad, tsitaatsõnad, murdesõnad, kõnekeelsed väljendid, võõrkeelsed terminid, erialased mõisted)?
• Milliseid kõne- ja lausekujundeid autor kasutab (metafoor, võrdlus, perifraas; retooriline küsimus, lausekatkestused, kordused)?
• Milline osatähtsus ja kaal on definitsioonidel, kommenaaridel, tsitaatidel?

8. Süntaktilised vahendid
Milliseid lausetüüpe autor on kasutanud?
9. Kompositsioon
Missugune on essee sissejuhatus, teema arendus, lõpetus?
10. Essee ainestiku, esituslaadi, sõnastuse ja ülesehituse terviklikkus

• Millised on kõikide komponentide omavahelised seosed?
• Milline on sinu kui lugeja hinnang?

(Maaja Hage "Teksti- ja kõneõpetus". Tallinn: Koolibri. 2003)

Esseesid leiad Postimehe ja Eesti Päevalehe nädalalõpulisadest, Eesti Ekspressist.

Kirjandus 12b klassile

• Oscar Wilde - "Dorian Gray portree"
• Virginia Woolf - "Proua Dalloway"
• Thomas Mann - valikul 2 novelli
• Albert Camus - „Võõras” või „Katk”
• Franz Kafka - valikul 1 ptk "Lossist" või "Protsessist"
• Herman Hesse - „Stepihunt”
• Jerome David Salinger - „Kuristik rukkis” ja valikul 2 novelli
• John Fowles "Prantsuse leitnandi tüdruk" (soovitan väga ka "Liblikapüüdjat")
• üks näidend valikul Bertolt Brechtilt, Tennessee Williamsilt, Maurice Maeterlinckilt või Eugene Ionescolt
• Mihhail Bulgakov - „Meister ja Margarita”
• Vladimir Nabokov - „Lolita”
• üks teos valikul kaasaegsest vene kirjandusest (alates 1995. a)
• Gert Helbemäe „Ohvrilaev”
• Mati Unt - "Sügisball" ja valikul 2 novelli
• Arvo Valton - valikul 2 novelli
• Mats Traat - „Karukell, kurvameelsuse rohi” või „Tants aurukatla ümber”
• Jaan Kross - „Keisri hull” (soovitan lugeda ka "Mesmeri ringi" ja "Paigallendu")
• Jaan Kruusvall - "Pilvede värvid"
• Emil Tode - „Piiririik”
• üks näidend valikul Jaan Tättelt, Andrus Kivirähalt või Mart Kivastikult
• Andrus Kivirähk - „Rehepapp” ja „Mees, kes teadis ussisõnu”
• üks teos valikul eesti nüüdiskirjandusest (alates 2000. a)

Kirjandus 8a ja 8b klassile

• valikul 1 romaan: Victor Hugo „Hüljatud“, Walter Scott „Ivanhoe“, James Cooper „Hirvekütt“ või Alexandre Dumas „Kolm musketäri“
• Andrus Kivirähk „Rehepapp“
• Aidi Vallik „Kuidas elad, Ann?"
• valikul 1 kriminaalromaan
• valikul 1 ulmeromaan
• valikul 1 luuletuskogu
• valikul 1 romaan uuemast kirjandusest (alates 2000. a)
• William Shakespeare „Romeo ja Julia“
• August Kitzberg „Libahunt"

Kirjandus 6b klassile

• Ferenc Molnar „Pal tänava poisid“
• Mark Twain „Tom Sawyeri seiklused“
• Astrid Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist“
• valikul 1 Jules Verne´i teos (seikluskirjandus)
• Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar“
• Dagmar Normet „Lõvi ja lohe“
• poistele 1 Jaan Rannapi teos valikul, tüdrukutele 1 Leelo Tungla teos valikul
• valikul 1 aimeraamat
• valikul 1 teos noortekirjandusest (nt "Teraviku" sarjast)

Kirjandus 5a klassile

• VALIK: M. Lindberg „Paradiisi Oskar” või Aapeli „Üle linna Vinski”
• Oskar Luts „Kevade”
• F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” – 5 muinasjuttu valikul
• F. R. Faehlmann – 2 muistendit valikul
• 1 lasteluule raamat valikul
• VALIK: Astrid Lindgren „Röövlitütar Ronja”, „Hulkur Rasmus” või „Vennad Lõvisüdamed”
• Enn Kippel „Meelis”
• VALIK: Silvia Rannamaa „Kadri”, D. Defoe „Robinson Crusoe” või S. Olsson ja A. Jacobsson „Berti päevik”
• Karl Ader „Kui mina olin veel väikene mees...” ja „Kui mina sirgusin suuremaks”
• James Krüss „Timm Thaler ehk Müüdud naer”

TÄHELEPANU TšEHHI SÕITJATELE!

PRAHA -BRNO – MORAAVIA KARSTIKOOPAD 6 päeva
4.-9.juuli 2009
1. päev: väljasõit 4. juulil kooli juurest 5.30. Sõidame läbi Baltimaade, õhtuks jõuame Poolasse. Ööbimine Bialystokis hotellis.
2. päev: jätkub pikk teekond Poolas. Õhtul saabume Tsehhi Vabariigi pealinna Prahasse, mida on nimetatud ka saja torni linnaks, kuldseks Prahaks ja väikseseks Pariisiks. Majutus hotellis.
3. päev: hommikusöök hotellis.Väljasõit Karlstejini. Ekskursioon Böömimaa kuninga ja Rooma riigi keisri Karl IV poolt 14. saj. alguses kroonijuveelide ning pühade reliikviate kogu hoiukohaks ehitatud kindluslossi territooriumil. Lisaks võimalik vaadata põnevat ekspositsioon i vahakujude muuseumis. Tutvumine Prahaga. Linna värvika ajaloo tunnistajaiks on lugematu hulk 10.-20. sajandist pärit eri stiilis arhitektuurimälestisi. Näeme kindlust, kuningalossi ja Püha Vituse katedraali, kuulame raekoja kellamängu. Jalutame kunstnike ja muusikute lemmikpaigas Karli sillal ja vanalinna romantilistel tänavatel ning heidame pilgu juudi kvartalisse. Õhtul võimalik külastada nn laulvate purskkaevude etendust. Majutus hotellis.
4. päev: hommikusöök. Pisut vaba aega, et omal käel ringi vaadata ja suveniire osta. Praha – Brno (ca 180 km). Brno lähedal asub maailmakuulus Moraavia karstiala, ligi 100 km2 künklikku maastikku, mida läbistavad voolava vee poolt Devoni ajastu lubjakivisse uuristatud sügavad orud. Suurim vaatamisväärsus selles piirkonnas on 138,7 m sügavune Macocha kanjon ja sellega ühenduses olevad Punkva koopad. Teeme kaasa põneva umbes tund aega kestva matka maa-aluses labürindis (ca 720 m) ja ligi poolekilomeetrise paadiretke Punkva jõel. Õhtul lühitutvus Brnoga, jalutuskäik vanalinnas ja Spielbergi kindlus. Ööbimine Brnos.
5. päev: hommikusöök hotellis. Alustame tagasisõitu läbi Tsehhi ja Poola. Südaöö paiku jääme Poolas ööbima.
6. päev: jätkame reisi Baltimaades. Koju saabume orienteeruvalt 00.30 (see sõltub muidugi sellest, millise praami peale jõuame - praegu on arvestatud 23.00 praamiga).

NB! Muuseumide sissepääsud tuleb endal maksta, need hinna sisse ei käi.
Muuseumid ja vaatamisväärsused (orienteeruvad hinnad):

*Vahakujude muuseum Karlstejnis - täiskasv.90 czk/ õpilane 50 czk
*nn. Laulvad purskkaevud 200 - 250 czk
*Praha kindlus 220 / 110 czk
*Punkva koopad 160 / 80 czk
sõit koobaste juurde (minirong + köisraudtee) 120 / 100 czk

• Leedus ja Poolas teeme lühikesi peatusi, peamiselt bensiinijaamades.
• Kel võimalik, võiks kaasa võtta pisut vastavat valuutat. Toidu- ja tarbekaupade hinnad Leedus, Poolas ja Tšehhis umbes samad, mis meil. Ka on Poolas tihti tualetid tasulised (1 PLN)
• Majutus Poolas hotellis, 2-4-inimese toad. Prahas hotell, nn stuudio (3-4 in toad, dušš, tualett 2 toa peale), Brnos stuudio (2-3 in toad, dušš, tualett 2 toa peale) Voodipesu olemas. Hommikusöögid hinnas.
• Bussis on olemas kuuma vee aparaat. Meie paneme kaasa lahustuvat kohvi, teed, puljongit teel soojade jookide valmistamiseks. Palume bussi kaasa võtta oma kruus ja lusikas.
• Koobaste külastamiseks vajalikud sportlikud jalanõud ja mõni soojem riietusese, sest ka suvel on temperatuur suhteliselt madal.
• KAASA KINDLASTI REISIDOKUMENT (PASS VÕI ID-KAART)!!!
• Kaasa kindlasti ka Euroopa ravikindlustuskaart (see peaks eelmisest aastast veel kehtiv olema)
• Kuna mul on täielik õigus ja kohustus teid meie viimasel reisil kamandada, palun jätkuvalt viisakalt käituda. (Alkoholi ei tasuks nii avalikult pruukida, eks ole!)
• Ja tegelikult kõike muud teate te niikuinii, mis ma ikka siia rohkem kirjutan. Näeme 4. juuli hommikul!

NB! Raha kohta niipalju, et kindlasti kaasa muuseumide raha, see arvutage ise kokku ja vahetage ära.

On võimalik ka väga odavalt läbi ajada, st võimalikult palju toitu ise kodust kaasa võtta (igasugused kiirpudrud, turbonuudlid jms), keeduspiraal ka kaasa ja ongi valmis. Ei ole vaja igal õhtul restoranis einestada, nii saabki odavalt läbi, praegu niikuinii raske aega ka. Esimese päeva toidu võib kõik kodust kaasa võtta. Ja võib arvestada ka nii, et iga päeva jaoks 100 krooni, see on siis enam-vähem selline paras rahasumma, mida kaasa võtta.

11. KLASSI KIRJANDUSEKSAMI PILETID

1 Dramaatika olemus
„Kõrboja peremehe“ ning „Tõe ja õiguse“ analüüs

2 Lüürika olemus
E. M. Remarque´i elu ja looming, „Triumfikaare“ analüüs

3 Eepika olemus. Romaan, selle liigid ja näited
H. Talviku elu ja looming. 1 luuletus peast

4 Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seos teiste kunstiliikidega
A. Mälgu elu ja looming. Loetud teose analüüs

5 Vabalt valitud küsimus (tingimusel, et seda ei valmistata ette
v ei vastata)
Juhan Liivi elu ja looming. 1 luuletus peast

6 Eesti kirjandus- ja kultuurielu 20. saj I poolel
Vabalt valitud teose analüüs

7 A. H. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade
A. Tšehhovi elu ja looming. 2 novelli analüüs

8 Kirjanduslikud voolud ja suunad, „ismid“
B. Alveri elu ja looming. 1 luuletus peast

9 Kirjanduslikud rühmitused 20. saj algul
A. Kitzbergi elu ja looming. „Libahundi“ ja „Kauka jumala“ analüüs

10 F. Dostojevski elu ja looming. Loetud teose analüüs
A. Gailiti elu ja looming. Loetud teose analüüs

11 L. Tolstoi elu ja looming. „Anna Karenina“ analüüs
F. Tuglase elu ja looming. 2 novelli analüüs

12 H. Visnapuu elu ja looming. 1 luuletus peast
E. Vilde elu ja looming. „Pisuhänna“ ja „Mäeküla piimamehe“
analüüs.

13 M. Underi elu ja looming. 1 luuletus peast
E. Hemingway elu ja looming. Loetud teose analüüs

11b kirjanduseksami graafik

9.00 Janar Tõnsau
Egert Ader
Priit Järveots
Gert Kuldsaar
9.30 Sander Heinlaid
9.45 Sander Sink
10.00 Erkki Aruhein
10.15 Enar Ool
10.30 Hendrik Kabel
10.45 Marin Saagpakk
11.00 Liis Aru
11.15 Eda Lõugas
11.30 Tiina Liiv
11.45 Hurmet Heinmaa
12.00 Enriko Laanemäe
12.15 Sander Laht
12.30 Henry Kahver
12.45 Siiri Kask
13.00 Kadi Kuusk
13.15 Häli Lambut
13.30 Kairi Ingver
13.45 Mari Maltis
14.00 Johan Lõuk
14.15 Ingrid Sagur
14.30 Siim Adamson
14.45 Oskar Rei

NB! Olge natuke varem kohal, graafik võib nihkuda!

11b kirjanduse eksami küsimused

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega
2. Vabalt valitud teose analüüs
3. Kirjanduslikud rühmitused 20. sajandi algul
4. August Kitzbergi draamalooming. “Libahundi” ja “Kauka jumala” analüüs
5. Betti Alveri looming. 1 luuletus peast
6. Eduard Vilde looming. “Pisuhänna” ja “Mäeküla piimamehe” analüüs
7. Fjodor Dostojevski elu ja looming. „Idioodi“ või „Kuritöö ja karistuse“ analüüs
8. Juhan Liivi elu ja looming. 1 luuletus peast
9. Lev Tolstoi looming. “Anna Karenina” analüüs
10. Henrik Visnapuu looming. 1 luuletus peast
11. Heiti Talviku elu ja looming. 1 luuletus peast
12. Anton Tšehhovi elu ja looming. 2 novelli analüüs
13. Marie Underi looming. 1 luuletus peast
14. Eepika olemus. Romaan, selle liigid ja näited
15. Ernest Hemingway elu ja looming. “Kellele lüüakse hingekella” või „Hüvasti, relvad“ analüüs
16. E. M. Remarque`i looming. “Triumfikaare” analüüs
17. A.H. Tammsaare elu ja looming
18. “Kõrboja peremehe” ja “Tõe ja õiguse” analüüs
19. Kirjanduslikud voolud ja suunad, “ismid”
20. August Gailiti looming. “Toomas Nipernaadi” või "Ekke Moori" analüüs
21. Dramaatika olemus
22. Lüürika olemus
23. Eesti kirjandus- ja kultuurielu 20. saj esimesel poolel
24. Friedebert Tuglase elu ja looming. 2 novelli analüüs
25. August Mälgu looming. 1 rannatriloogia romaani analüüs
26. Vabalt valitud küsimus (tingimusel, kui seda samal ajal ei vastata või ette ei valmistata)

Dramaatika KT kordamiseks 7. klassile

• Kirjanduse jagunemine: luule, proosa, dramaatika. Pead oskama igaühe juurde vähemalt 5 žanri nimetada - vt vihikust skeemi.
• Mida tähendab see, et teater on kollektiivne kunst? Kes aitavad teatrietenduse valmimise juures kaasa? - vt vihikust konspekti.
• Mõisted:

commedia dell arte,

performance,

tragikoomika,

remark,

repliik,

rekvisiit,

monoloog,

dialoog,

vaatus,

stseen,

stsenaarium,

karakter,

tragöödia,

komöödia

vt vihikust konspekti ja õp lk 204-205.

• Pead oskama analüüsida loetud näidendit: too välja probleemid, millest seal räägitakse, iseloomusta tegelasi, miljööd.
• Teatri ajalugu: antiikteater, keskaja teater, renessansiteater, uusaja teater, 20.-21. saj teater. Igaühe kohta pead teadma natuke ajalugu, pead oskama iseloomustada ja võrrelda eri ajastu teatrit omavahel (nt mille poolest erines uusaja teater keskaja omast jne) - vt vihikust konspekti
• Pead oskama nimetada vähemalt 10 Eesti teatrit (nt Estonia, Vanemuine, Ugala, Tallinna Linnateater, Eesti Draamateater, Vene Draamateater, Endla, Kuressaare Linnateater, NO-teater, VAT-teater)
• Eesti teatri ajaloost: õp lk 209-210
• Mõtle lavastuste peale, mida ise näinud oled - küsin pealkirju ja emotsioone
• Teatrietenduse ja kuuldemängu erinevused ja sarnasused

7. kl - verbi KT kordamiseks

• Võõrpöördsõnad - õp lk 114

Pead teadma võõrsõnade tunnuseid:

1) nõrk sulghäälik sõna algul

2) võõrtäht sõnas

3) pikk vokaal järgsilbis

4) o järgsilbis

5) rõhk järgsilbil

Pead teadma levinumate võõrsõnade tähendust ja ortograafiat. Vt õp h 242, 243, 244, 245 - need harjutused on osaliselt ka vihikusse tehtud. Tähendusi leiad võõrsõnade leksikonidest või ÕS-ist (vt ka netist http://www.eki.ee/dict/).

• verbide liigitus - vt vihikust tabelit!

1) lihtverbid

2) liitverbid (õp lk 117)

3) ühendverbid: määrsõna + verb (õp lk 117)

4) väljendverbid: käändsõna + verb, tekib piltlik väljend

Pead eri tüüpi verbidel vahet tegema, oskama ise näiteid tuua.

• verbide kokku- ja lahkukirjutamine - õp lk 120

Pead teadma, et ühend- ja väljendverbidest tuletatud nimisõnad kirjutatakse KOKKU!

• Veaohtlike pöördsõnade muutmine - õp lk 126

7. kl - valik näidendeid lugemiseks

• Merle Karusoo "Me oleme kolmeteistkümneaastased"
• Merle Karusoo "Laste riskiretk"
• Merle Karusoo "HIV"
• Heli Nurger "Eesti rahva lugu"
• Mati Unt "Good-bye, baby"
• Jaan Tätte "Kaotajad"
• Jaan Tätte "Tere"
• Andrus Kivirähk "Eesti matus"
• Andrus Kivirähk "Kalevipoeg"
• Urmas Lennuk "Ellumõistetud"

Soovitan ka raamatukogust küsida, nad pakuvad kindlasti asjatundlikku abi. See siin on ainult väike valik ja neistki on osad ilmselt liiga rasked. Aga eks eri vanuses inimesed saavadki neist erimoodi aru. Edu!

7. klassi proosa KT kordamiseks

Mõisted:
romaan
novell (õp lk 173), meenuta lisaks J. Liivi novelli "Peipsi peal" ja J. Tätte novelli "Romantika"
jutustus (õp lk 79)
miniatuur (õp lk 183)
referaat (õp lk 201)
uurimistöö
reisikiri (õp lk 185, 187)
päevik (õp lk 103)
elulugu (õp lk 93)
memuaar (õp lk 84)
intervjuu (õp lk 99)

Novelli ülesehitus - pead tundma 6 ülesehituse punkti, neid lühidalt iseloomustama. Vt TK, mille selle kohta tegime.

Mõisted:
süžee
miljöö
karakter
dialoog
Pead oskama mõistet seletada. Pead oskama kirjeldada mõne konkreetse teksti miljööd, karaktereid, mõne lausega kokku võtta süzeed.

Romaaniliigid: pead oskama iga žanri juures nimetada üht konkreetset teost (koos autoriga)ajalooline romaan
seiklusromaan (õp lk 169)
sõjaromaan (õp lk 163)
armastusromaan
ulmeromaan (õp lk 139)
õudusromaan
kriminaalromaan
noorsooromaan

Mille poolest erineb proosa luulest ja näitekirjandusest? (õp lk 78)

Vene kirjanduse arvestuse kordamiseks

• Ajalooline olustik 19. saj Venemaal
• Talurahvaseadus ja selle mõju kirjandusele
• Realismi mõiste ja olemus
• Realism vene kirjanduses - teemad, esindajad, olemus
• Lev Tolstoi elulooline ülevaade
• Tolstoi ühiskondlikud vaated
• Tolstoi pedagoogiline tegevus
• Tolstoi varasem looming - üldine iseloom, konkreetsed näited teostest
• Tolstoi loomingu õitseaeg - maailmakuulsad romaanid
• "Sõda ja rahu" - sisukokkuvõte, põhiliinid, -tegelased, probleemistik
• 3 aadlikihti "Sõjas ja rahus" - iseloomustus
• "Anna Karenina" lähivaatlus
• Levin kui Tolstoi võrdkuju - põhjenda, tõesta
• Moraaliprobleemid Tolstoi kaasajal ning tänapäeval (21. saj)
• Tolstoi väärtus, tähtsus
• Fjodor Dostojevski elulooline ülevaade
• Dostojevski loomingulised veendumused
• Dostojevski romaanid - temaatika, pealkirjad
• Sotsiaalsed probleemid Dostojevski loomingus
• "Idioodi" lähivaatlus
• "Kuritöö ja karistuse" lähivaatlus
• Keskkonna mõju inimesele - Dostojevski loomingu näitel
• Anton Tšehhovi elulooline ülevaade
• Tšehhovi novellistika - pead teadma järgmiste novellide temaatikat ja põhiideed: "Inimene vutlaris", "Ametniku surm", "Paks ja peenike", "Mure", "Kurbus", "Vaska", "Jonõtš"
• "Väike inimene" Tšehhovi loomingus - mõiste seletus ja näited
• Tšehhovi jutustused - lähemalt pead teadma "Palat nr 6" ja ka "Daam koerakesega" temaatikat
• Tšehhovi näidendid - pead teadma järgmiste näidendite temaatikat ja põhiideed: "Kajakas", "Onu Vanja", "Kolm õde", "Kirsiaed"
• Miks on Tšehhov ka tänapäeval veel nii populaarne autor?

Materjali:

• Irene Artma, Jaak Sarapuu "Maailmakirjanduse õpik. Vene kirjanduse õpik keskkoolile." Viljandi, 2001.
• Anne Nahkur "Kirjandus realismist postmodernismini. Gümnaasiumiõpik." Tallinn, 2007.
• Tunnikonspekt.
• alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/kirjandus-konspekt-alareksamsecundakevad.doc -
• http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=110&table=Persons
• oishum.ee/pdf/kirjandus11kl.doc (see materjal ongi õpikupõhine, soovitan!)
• http://www.hot.ee/trinz/kavaltuba/kuritoo.htm ("Kuritöö ja karistus")
• www.syg.edu.ee/~yllar/dokumendid/idioot.doc ("Idioot")

Dostojevski romaani küsimused

"Kuritöö ja karistus"

• Romaani miljöö, ajaline taust
• Tegelased (kes staatiline, kes dünaamiline?)
• Põhiprobleemid
• Teose idee
• Raskolnikovi teooria - milles seisnes?
• Miks sooritas Raskolnikov kuritöö? Mis oli karistus?
• Talurahvaseadusest tulenevad probleemid?
• Lumepalliefekt? Seleta lahti.
• Kaua tegevus toimub?
• Millist inimest hindab Dostojevski? Põhjenda.
• Milline on keskkonna mõju inimesele? Ja vastupidi?

"Idioot"

• Romaani miljöö, taust (olustikuline, ühiskondlik-poliitiline...)
• Tegelased (iseloomusta põhjalikult olulisimaid)
• Põhiprobleemid
• Teose idee?
• Sõnalised portreed Mõškinist ja Rogožinist - mis järelduse teed? Kas ja kuidas see muutub?
• Missugused asjaolud määravad N. Filippovna hukkumise?
• Missugused asjaolud määravad Mõškini traagika?
• Võrdle N. Filippovnat ja Aglajat. Kummale kuulub atori sümpaatia? Miks?
• Missugust teist naist vene kirjanduses Nastasja meenutab? Leia ühist ja erinevat.

"Anna Karenina" analüüsiks

• Romaani põhiliinid
• Romaani miljöö
• Põhiprobleemid
• Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt
• Vronski vaated elule
• Levini vaated elule
• Aleksei vaated elule
• Süü mõiste ja tähendus romaanis
• Mida tähendab armastus Anna, mida Vronski jaoks?
• Levini mõtted abielust
• Mida tunneb Anna pärast kirjavahetust Alekseiga?
• Missugused lid Aleksei nõudmised?
• Missugune on Dolly shtumine Annasse?
• Mida taha Levin maal teha ja milline on olukord tegelikult?
• Miks Vronski üritab enesetappu?
• Milles seisneb Anna traagika?
• Võrdle Levinit ja Vronskit. Näited!
• Levini ja Kitty abielu vastuolud
• Aleksei Karenini traagika. Näited!
• Kitty sisemised vastuolud. Näited!
• Tõesta, et romaani motoks kõlbaks järgmine mõte: "Iga armastus kestab nii kaua, kuniks ta seda väärt on."
• Anna traagika põhjused, mis tulenesid tema iseloomust
• Anna emana
• Anna naisena
• Levin mõisnikuna
• Levin abikaasana
• Levini põhimõtted elus ja nende teostamine. Näited!
• Millised olid Anna surimad sisevastuolud? Näited!
• Sotsiaalsete vastuolude peegeldus Levinis tema kõlbeliste sisevastuoludena
• Võrdle moraaliprobleeme siis ja tänapäeval
• Kelle kaudu esitab autor oma mõtteid? Kelle vaatepunktist lugu esitatakse?
• Mis on selle romaani väärtus?

11. kl kirjanduse arvestuse kordamispunktid

• Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade
• Tammsaare draamalooming
• Tammsaare romaanid
• "Kõrboja peremehe" lähivaatlus
• Epopöa "Tõde ja õigus" lähivaatlus
• August Gailiti elu ja loomingu ülevaade
• Gailit kui viimne romantik eesti kirjanduses
• "Toomas Nipernaadi" või "Ekke Moori" lähivaatlus
• Friedebert Tuglase elu ja loomingu ülevaade
• Tuglas kultuurielu korraldajana
• Sümbolism Tuglase novellides
• Tuglase novellistika - pead teadma vähemalt 10 Tuglase novelli sisu ja põhiprobleeme (üldiselt)
• Novelližanri olemus
• 2 Tuglase novelli analüüs ("Popi ja Huhuu" + vabal valikul loetud novell)
• Näitekirjanduse põhisuunad 1920ndail
• Näitekirjanduse põhisuunad 1930ndail
• Hugo Raudsepa elu ja loomingu ülevaade
• Hugo Raudsepa fenomen?
• "Mikumärdi" lähivaatlus
• August Mälgu elu ja loomingu ülevaade
• Mälgu 1 rannaromaani analüüs
• Peet Vallaku elu ja loomingu ülevaade
• Millised on Peet Vallaku novellide põhiteemad?
• 2 Vallaku novelli analüüs
• Peet Vallaku loomingumeetod
• 1922 Eesti Kirjanikkude Liit
• 1923 Looming
• 1925 Eesti Kultuurkapital
• 1934-1940 vaikiva oleku aastad
• Muusika- ja kunstielu I vabariigi ajal (olemus, esindajad)
• Teatrielu I vabariigi ajal (üldiseloomustus, esindajad, põhiteosed)
• Kampaaniad I vabariigi ajal
• Proosa I vabariigi ajal (konkreetsed näited)
• Luule I vabariigi ajal (oska nimetada žanre ja esindajaid, lähemalt luuletajaid ning rühmitusi ei küsi, nende kohta oli arvestus oktoobris)
• Üldine ülevaade kultuuri- ja kirjanduselust I vabariigi ajal - vt tunnikonspekt!!

Mõisted:
sümbolism
impressionism
uusromantsim
realism
futurism



Novelli analüüsimisel tulevad abiks järgmised küsimused:
Milline on teose pealkiri?
Kas pealkirjas peitub viide teose mõistmiseks?
Novelli põhiteema(d)
Novelli konflikti(d)
Novelli olulisemad stseenid
Novelli põhitegelane/põhitegelased
Novelli miljöö
Milliseid küsimusi novell esitab?
Milliseid vastuseid novell pakub?

Raamatukõne:
1. autor, teos (täisnimed)
2. ilmumise aasta
3. kirjutamise aasta
4. koht muu loomingu seas
5. sündmuskohad, peategelased, tegevuse toimumise aeg
6. millest autor on saanud ainestikku
7. kuidas raamatut vastu võeti
8. milline on autori sõnum
9. mõni huvitav/naljakas/mõtlemapanev/intrigeeriv näide
10. miks sina soovitad seda raamatut lugeda

Materjali:

• Riismaa, Pille, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002. „Eelmise sajandi eesti kirjandus.“ Künnimees.
• Annus, Epp, Luule Epner, Ele Süvalep 2006. „20. sajandi I poole eesti kirjandus.“ Tallinn: Koolibri.
• Muru, Karl 1996. „Noor-Eestist Arbujateni.“ Tallinn: Koolibri.
• tunnikonspektid
• Mõisteid ja lühidalt elulugusid ja loomingu ülevaateid leiad ka aadressilt http://www.kirmus.ee/erni/galerii/luu_fr.html
  
  
  

11b kirjanduse eksami küsimused

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega.
2. Vabalt valitud teose analüüs.
3. Kirjanduslikud rühmitused 20. sajandi algul.
4. August Kitzbergi draamalooming. “Libahundi” ja “Kauka jumala” analüüs.
5. Betti Alveri looming. 1 luuletus peast.
6. Eduard Vilde looming. “Pisuhänna” ja “Mäeküla piimamehe” analüüs.
7. Fjodor Dostojevski elu ja looming. Valikteose analüüs.
8. Juhan Liivi elu ja looming. 1 luuletus peast.
9. Lev Tolstoi looming. “Anna Karenina” analüüs.
10. Henrik Visnapuu looming. 1 luuletus peast.
11. Heiti Talviku elu ja looming. 1 luuletus peast.
12. Anton Tšehhovi elu ja looming. 2 novelli analüüs.
13. Marie Underi looming. 1 luuletus peast.
14. Eepika olemus. Romaan, selle liigid ja näited.
15. Ernest Hemingway elu ja looming. “Kellele lüüakse hingekella” analüüs.
16. E. M. Remarque`i looming. “Triumfikaare” analüüs.
17. A.H. Tammsaare elu ja looming.
18. “Kõrboja peremehe” ja “Tõe ja õiguse” analüüs.
19. Kirjanduslikud voolud ja suunad, “ismid”.
20. August Gailiti looming. “Toomas Nipernaadi” või "Ekke Moori" analüüs.
21. Dramaatika olemus.22. Lüürika olemus.
23. Eesti kirjandus- ja kultuurielu 20. saj esimesel poolel.
24. Friedebert Tuglase elu ja looming. 2 novelli analüüs.
25. A. S. Puškini elu ja looming. “Jevgeni Onegini” analüüs.
26. August Mälgu looming. 1 rannatriloogia romaani analüüs.
27. A. S. Exupery looming. “Väikese printsi” analüüs.
28. Gustav Suitsu elu ja looming. 1 luuletus peast.
29. Peet Vallaku elu ja looming. 1 novelli analüüs.
30. Stendhali elu ja looming. "Punase ja musta" analüüs.
31. Flaubert´i elu ja looming. "Madame Bovary" analüüs.
32. Vabalt valitud küsimus (tingimusel, kui seda samal ajal ei vastata või ette ei valmistata).