Friday, September 18, 2009

Meedia KT ettevalmistuseks 8. klassile

  • Meedia olemus – pead teadma mõiste definitsiooni, meedia funktsiooni, pisut meedia ajalugu (õp lk 266-268)
  • Meediažanrid (õpikust lk 265 + vihikust skeem)
  • Ajaleht – pead teadma ülesehitust ja valmimisprotsessi (vih, TV lk 88-89, õp lk 276)
  • Raadio – pead teadma raadio rolli teiste meediakanalite seas, selle omapära, erinevusi (õp lk 280-281)
  • Televisioon – pead teadma TV rolli teiste meediakanalite seas, omapära, erinevusi (õp lk 287-289)
  • Pead teadma järgmisi ajalehežanre lähemalt: uudis, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž (õp lk 268-269, 271)
  • Pead oskama võrrelda erinevate meediakanalite (kirjutav press, raadio, TV, Internet) žanre (nt võin küsida, mis vahe on ajalehe- ja raadiouudisel, võrdle tele- ja raadiointervjuud jne jne)
  • Pead oskama nimetada olulisemaid Eesti meediaväljaandeid ja tele- , raadiojaamu
  • Ajakirjanduseetika põhimõtted (vihikukonspekt - kes puudus, otsib selle materjali endale ise!)
  • Demagoogiavõtted (vihikukonspekt)
  • Reklaami keel ja võtted (vihikukonspekt)

Soovitan võtta aega ja proovida vastata õpikus esitatud küsimustele kogu peatüki vältel, sirvi ka neid õpikutekste põgusalt, mida me ei käsitlenud, abiks on ikka. Kõige tähtsam on muidugi see, et Sa oskaksid ise mõelda, sest faktiteadmised mind niivõrd palju ei huvita (teiste sõnadega: need saaks iga saamatu ja laisk kusagilt maha ka kirjutada ja kasu poleks kõige vähematki). Ma tahan näha, et Sa oskad arutleda, põhjendada ja asju laialt näha. Jõudu!

Tuesday, September 15, 2009

EESTI KEELE VÄLJENDUSÕPETUS (KOLLEDžI MATERJAL)

SKK1100
EESTI KEELE VÄLJENDUSÕPETUS

AINEPROGRAMM

Õppeaine maht:
3 EAP

Auditoorse õppetöö vormid (tundide arv)
Loeng Harjutus/seminar Praktikum
Päevaõpe ## ## 40
Kaugõpe ## ## 12

Kontrollivorm:
arvestus

Õppeaine eesmärgid:
Kinnistada üliõpilaste eesti õigekeelsuse alaseid teadmisi ja oskusi. Luua harjumus kasutada keelehooldeallikaid. Teadvustada eri funktsionaalstiilide olemasolu, arendada keeleliste valikute tegemise oskust. Anda võimalus kõne- ja väljendusoskuse praktiliseks arendamiseks ja avalikku esinemist toetavate tehniliste vahendite kasutamise õppimiseks.


Aine õpitulemused:
väljendavad ootusi õppijale õppeprotsessi lõppedes, õpitulemused on hinnatavad
Üliõpilane
· oskab koostada õigekirjanormidele vastavat teksti ja vajadusel vigast teksti parandada;
· oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid eriala- ja tarbetekste;
· oskab kasutada tähtsamaid keelehooldeallikaid;
· teab üldkeele ja oskuskeele erinevusi;
· tunneb retoorika ajalugu ja kaasaegset kõnekeelt;
· oskab kasutada avalikul esinemisel kehakeelt, häält ja tehnilisi vahendeid;
· oskab kindlalt ja argumenteeritult esitada etteantud teksti.


Õppejõud:
Reet Igav, Piret Rauk

Eeldusained:
õppeaine läbimise eeltingimused


Õppeaine sisu:
käsitletavate teemade loetelu

Teema 1
Sissejuhatus
Eesti keele päritolu ja seisund, keelekorraldus ja selle hetkeseis, keelehoole, keelehooldeallikad.

Teema 2
Kirjalik tekst, tekstitüübid ja -liigid, registrite valik
Ülevaade funktsionaalstiilidest.Ilukirjanduslikud: romaan, jutustus, luuletus jne. Publitsistlikud: uudis, intervjuu, juhtkiri, reportaaž, olemuslugu. Tarbetekstid: ametikirjad, määrused, juhendid, avaldused jne. Teadustekstid: uurimus, artikkel, essee.

Teema 3
Ortograafia põhiprintsiibid
Eesti ortograafia ja ortoeepia põhiprintsiibid.
Võõrsõnade ortograafia iseärasusi, tsitaatsõnad, võõrnimed.

Teema 4
Täheortograafia
Täheortograafia, algustäheortograafia

Teema 5
Kokku- ja lahkukirjutamine
Kokku- ja lahkukirjutamise reeglistik, põhiprintsiibid.

Teema 6
Morfoloogia
Veaohtlikud noomeni- ja verbivormid.

Teema 7
Süntaks
Lause õigekeelsus, arusaadavus, selgus, tihedus.Sõnajärg. Lauseehitusvead. Rektsioon. Lauselühendid.

Teema 8
Interpunktsioon
Kirjavahemärgid.

Teema 9
Tekstiõpetus
Kompositsioon, kontekst, stiil, arutlus. Kirjalike tekstide analüüs. Stiilivead.

Teema 10
Teadustekst
Teadusteksti konventsioonid, tunnused. Refereerimine, tsiteerimine, lühendikasutus.

Teema 11
Tarbetekstid
Tarbetekstid, ametikirjad. Vormistussoovitusi.

Teema 12
Retoorika - ajalugu ja kaasaeg
Ülevaade kõnekunsti kujunemisest ja selle tänapäevastest suundadest. Kirjakeelne kõnelemine. Välted, vältekriitilised sõnad.

Teema 13 Kõne koostamine ja esitamine
Kõneteksti koostamine ja ülesehitamine. Hääle kasutamine. Hingamine. Esinemine kõnega

Teema 14
Näitlikustamine
Näitlikustamise reeglid. Tehnilised vahendid. Nende erijooned ja kasutamine.

Teema 15 Tööalase suhtlemise keel ja stiil
Suhtlemisoskus tööalastes situatsioonides. Suhtlemismängud.




Hindamisviisid ja –kriteeriumid:
õpieesmärkide saavutamise hindamise viis ning õpiväljundite omandamise tase (teadmiste kontroll)

Arvestus koosneb praktilistest ülesannetest:
* ortograafia-, morfoloogia- ja süntaksiharjutustest;
* vigase, kohmaka ja konarliku erialaga seotud tarbeteksti parandamisest;
* mingi kindla ülesandega teksti (nt ametikiri, pressiteade) koostamisest;
* essee kirjutamisest;
*esitlusteksti koostamisest ja ettekandmisest

Põhiõpik(ud):
Kasik, R, Erelt, M, Erelt, T. „Eesti keele väljendusõpetus” (kohustuslik). Tartu 2007.
„Õigekirja ja vormiõpetuse harjutusi“ (kohustuslik). Tartu 2008.
Erelt, M. „Lause õigekeelsus”. Tartu 2009.
Erelt, M, Erelt, T, Ross, K. „Eesti keele käsiraamat”. Tallinn 2000.
„Eesti keele sõnaraamat ÕS“ . Tallinn 1999 ja 2006.
Erelt, T. „Eesti ortograafia“. Tallinn, 2005
Veinmann, M. ”Vajadus olla mõistetav”
St.Lundin, Ph.D., Harry Paul, John Christensen "Näkkas"
Kushner, M. Avalik esinemine. Käsiraamat. Tallinn, 2000

Täiendav kirjandus:
· E. Uuspõld, Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
· T. Erelt, T. Leemets, S. Mäearu, M. Raadik. Keelenõuanne soovitab, Tallinn, 1996.
· T. Erelt, M. Erelt, M. Raadik, T. Leemets, S. Mäearu, Keelenõuanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2000.
· Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004.
· T. Hennoste, Sissejuhatus suulisesse eesti keelde. – Akadeemia 2000, nr 4–7.
· R. Kasik, Tekstianalüüs ja tekstihoole. – Keel ja Kirjandus 2002, lk 457 –463.
· R. Kull, Oskuskeel ja üldkeel.– Keel ja Kirjandus 2000, nr 8.
· P. Pullerits, Ajakirjanduse põhi˛anrid, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997.
· A. Tavast, Eesti keeles arvutitest. – Õpetajate Leht, 18. aug 2000.

Metoodilised abi­materjalid ja interneti­viited lisamaterjalidele:
http://www.eki.ee/books/ekk07/
http://portaal.eki.ee/

Iseseisva töö korraldus:
ortorgaafia- ja morfoloogiaharjutused;
stiiliharjutused;
ametikirjade ja -tekstide kirjutamine;
ametikeele ja teaduskeele stiililine eripära;
päevauudise ja pressiteate koostamine, reklaamteksti kirjutamine, esinemisteksti koostamine.

Friday, September 11, 2009

Essee analüüs

1. Ainestik
Mis on andnud autorile tõuke arutlemiseks ja avalikkuse ette tulemiseks?
2. Probleem(id) ja lahendus(ed)
Miks see on nii ja kuidas saaks sellest kõige valutumalt üle?
3. Teema aktuaalsus
Millisest konkreetsest ühiskondlikust sündmusest autor lähtub?
4. Teema käsitluse uudsus
Millisest uudsest vaatenurgast autor teemale läheneb?
5. Esituslaad (arutlev, kirjeldav, jutustav)
  • Missugune on autori hoiak? Kas essee on humoorikas, irooniline, sarkastiline? Kellega autor polemiseerib?
  • Kas autor astub dialoogi lugejaga (pange tähele, vaadelgem koos, pidagem silmas, otsustage ise)?
  • Kuidas suhtub autor ise materjali (taunivalt, tunnustavalt, imetlevalt, põlastavalt, üleolevalt, erapooletult, ei võta kindlat seisukohta)?
6. Adressaat
Kellele on essee lugemiseks määratud?
7. Keel, sõnavara, stiil
  • Millist sõnavara autor kasutab (võõrsõnad, tsitaatsõnad, murdesõnad, kõnekeelsed väljendid, võõrkeelsed terminid, erialased mõisted)?
  • Milliseid kõne- ja lausekujundeid autor kasutab (metafoor, võrdlus, perifraas; retooriline küsimus, lausekatkestused, kordused)?
  • Milline osatähtsus ja kaal on definitsioonidel, kommenaaridel, tsitaatidel?
8. Süntaktilised vahendid
Milliseid lausetüüpe autor on kasutanud?
9. Kompositsioon
Missugune on essee sissejuhatus, teema arendus, lõpetus?
10. Essee ainestiku, esituslaadi, sõnastuse ja ülesehituse terviklikkus
  • Millised on kõikide komponentide omavahelised seosed?
  • Milline on sinu kui lugeja hinnang?

(Maaja Hage "Teksti- ja kõneõpetus". Tallinn: Koolibri. 2003)

Esseesid leiad Postimehe ja Eesti Päevalehe nädalalõpulisadest, Eesti Ekspressist.