Rahvusliku ärkamisaja kirjanduse ja kultuuri KT kordamiseks 9. klassile

• rahvusliku ärkamisaja mõiste
• rahvusliku ärkamisaja ajaline piiritlus
• J. V. Jannseni tegevus ja tähtsus eesti kultuuriloos
• Perno Postimehe olulisus
• L. Koidula tegevus ja tähtsus eesti kultuuriloos
• Koidula isamaaluule
• Koidula "Säärase mulgi" tähtsus eesti kultuuriloos
• C. R. Jakobsoni tegevus ja tähtsus eesti kultuuriloos (hariduses, poliitikas, ajakirjanduselus)
• Jakobsoni 3 isamaakõnet
• J. Hurda tegevus ja tähtsus eesti kultuuriloos
• F. R. Faehlmanni tegevus ja tähtsus eesti kultuuriloos
• Faehlmanni töö eesti rahvaluule kogumisel
• F. R. Kreutzwaldi tegevus ja tähtsus eesti kultuuriloos
• "Kalevipoeg"
• "Eesti rahva ennemuistsed jutud"
• Eesti Aleksandrikool
• Eesti Kirjameeste Selts
• Vanemuise laulu- ja mänguselts
• Eesti hümni saamisloost
• I üldlaulupidu
• venestamine
• Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" kui romantismiteos

MÕISTED

• eepos
• muinasjutt
• muistend
• kõne
• jant
• satiir

Materjali saad järgmistest õpikutest:

• Märt Hennoste "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri, 1997.
• Priit Ratassepp, Kirsi Rannaste, Karl Martin Sinijärv "Labürint III". Tallinn: Avita, 2008.
• Anne Nahkur, Maie Sokk "Sõna lugu". Tallinn: Koolibri, 2003.

Luule KT kordamiseks 7. klassile

Kontrolltöös pead teadma:
· luuležanre õp lk 45 ja lk 59-66 igaühest eraldi (haiku, ood, pastoraal, poeem, ballaad, sonett)
· luule vormivõtted (kõik mõisted õp lk 49-50) + piltluuletus
· luule stiilikujundid (õp lk 51-52) + vihikust skeem

Töös pead oskama:
· arutleda luule olemuse üle (miks luulet vaja on, kuidas sellest erinevalt aru saadakse jms)
· määrata konkreetsest luuletusest stiilikujundeid (nt leidma üles epiteete, metafoore, personifikatsioone jt- nii nagu eelmise veerandi lõpus tegime)
· võrrelda luuležanre omavahel (nt mis vahe on ballaadil ja sonetil jne)
· kirjutada ise haikut ja piltluuletust
. pead oskama nimetada vähemalt 10 Eesti luuletajat

Keskaja ja renessansi KT kordamiseks 10. klassile

· Keskaja ajaline piiritlus
· Iiri saagad
· Islandi eepika
· Anglosaksi eepos „Beowulf“
· Kangelaslaulud, rahvuseeposed
· Kangelaslaule ühendavad jooned
· Kangelaslaule eristavad jooned
· Milliseid inimlikke omadusi väärtustatakse keskaegsetes kangelaseepostes?
· Kurtuaasse kirjanduse olemus, teemad, motiivid
· Rüütliromaani olemus
· Trubaduurid, truväärid
· Naise roll rüütlikirjanduse kontekstis
· Vagandid
· „Rebaseromaan“
· keskaegse dramaatika olemus, žanrid
· renessansi mõiste, olemus
· humanismi mõiste, olemus
· Dante Alighieri
· „uus mahe stiil“
· „Jumaliku komöödia“ allegoorilisus, sümboolsus
· „Jumaliku komöödia“ ülesehitus
· Dante sõnum inimkonnale
· Francesco Petrarca
· Sonett
· Giovanni Boccaccio
· Novelli kujunemine
· „Dekameroni“ põhiprobleemid
· „Dekameroni“ tähtsus kirjandusloos
· Milles avaldub Boccaccio loomingu humanistlik iseloom?
· Põhjenda, et „Dekameron“ on „inimlik komöödia“
· Humanistlik esseistika
· „Utoopia“
· Rabelais´ „Gargantua ja Pantagruel“
· Pikareskne romaan
· Cervantes
· „Don Quijote“ olemus, temaatika
· „Don Quijote“ tähtsus kirjandus- ja kultuuriloos
· Võrdle keskaja ja renessansi kirjandust
· Miks seda kõike vaja teada on??

Materjal:

• tunnikonspekt
• G. Boccaccio „Dekameron“
• „Maailmakirjandus. Antiikajast valgustuseni“ Keskkooliõpik. Koolibri 2001.
• „Maailmakirjandus. Keskaeg. Renessanss“ Gümnaasiumiõpik. Avita 2004
  
  Edu õppimisel!
  

Kirjandi kirjutamise meelespea 9. klassile

PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema.

SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on. Sissejuhatuses
* võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid,
* võid rõhutada teema tähtsust,
* võid mainida enda seotust selle teemaga,
* võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada.

PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat:
* omaenda mõtted, arvamused, seisukohad,
* tunnis arutatu, raamatutest loetu,
* teadaolevad faktid,
* teiste, autoriteetide arvamused,
* igalt poolt mujalt kuuldu,
* näited elust.
Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas – erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu!

KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita.
NB! Kui kirjand on pikk näiteks 3 lk (u 60 rida), siis sissejuhatus on sellest kuni pool lk (12 rida), võib olla lühem, aga mitte pikem. Kokkuvõte võiks olla kuni veerand lk (6 rida).

TEE NII:
Vali teema, st mõtlega hoolega läbi, mis teemal sa oskaksid kõige paremini kaasa rääkida, millise puhul oleks sul enim seisukohti ja näiteid tuua.
Pane lühidalt (näiteks märksõnadena) kirja, mis mõtted jne sul antud teemaga seoses meenuvad.
Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda – millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne.
Kirjuta valmis sissejuhatus (äärmisel juhul võid seda ka hiljem teha).
Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et
säiliks seos nende vahel.
Ära unusta taandridu – neid võib julgelt kasutada.
Kirjuta kokkuvõte.



LOOGIKA- JA SEOSEVEAD kirjandites

* Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil. Alustuses esitatav materjal peab olema sobivates proportsioonides põhiosas käsitletud.

* Sissejuhatuses esitatakse lausa pealkirjaga või ka põhiosas esinevaga vastuolus olevaid väiteid.
Kokkuvõttes lisatakse uudne, seni käsitlemata idee, mis jääb justkui õhku.

* Kokkuvõttes väidetakse vastupidist pealkirjas esitatule ja põhiosas käsitletule. Juhtuda võib see näiteks siis, kui mitme teemat kaitsva idee ja näite järel käsitleb kirjutaja lõpetuseks ka ühte vastuargumenti. Kui viimane tundub liialt veenev, võib laps automaatselt moodustada selle põhjal ka kokkuvõtte.

* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid esitatud ebaloogilises või lihtsalt ebasobivas järjekorras. Niisuguse kirjandi mõtted on esitatud läbisegi, võib muuta kogu töö arusaamatuks.

* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid osa mõtted korduvad põhjendamatult mitmes lõigus, kusjuures lisatud ei ole ühtegi uut nüanssi. Muudab mõttekäigu segaseks, ebaloogiliseks.

* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid omavahel sidumata, see tähendab, et seisavad üksteisest eraldi. Halvemal juhul pole õpilane suutnud eristada neid taandridadegagi.

* Teemakohaste kenasti seotud ideede hulka on järsku lisatud sobimatuid, teemaga üldse mitte haakuvaid väiteid. Muudavad teksti arusaamatuks, ebaloogiliseks.

* Teemakohaste ideede hulgas esineb vastandlikke mõtteid. Need võivad esineda erinevates lõikudes, kuid ka ühe lõigu piires, halvemal juhul isegi ühes lauses (mõned kirjutavad väga pikki ja lohisevaid lauseid).

* Kõik tekstis esinevad väited on seotud teemaga, kuid neid ei mingilgi moel kinnitatud, ilmestatud. Seda võib juhtuda ka laia silmaringiga tublide kirjutajate puhul, kellel on suur hulk ideid, mille vahel ei osata valida. Süvenemise ja teema põhjalikuma käsitlemise asemel kujuneb välja hoopis üksteise otsa kuhjatud ideede loetelu.

* Muidu normaalses, arusaadavas töös võib kohati esineda ka täiesti loogikavabasid järeldusi ja seoseid või absurdseid väiteid. Kindlasti on kirjutajal olnud oma idee, mida ta soovis esitada, kuid konarlik väljendusoskus on selle hävitanud.

* Sage on ka sisutühjade, mõttetute „sõnakõlksude“, hüüdlausete moodustamine, eriti töö lõpuosas, kokkuvõttes.



Stiiliküsimused

* Isikuvormi valik (mina, tema, meie, nemad, mitte mingil juhul sina-vorm). Ära kasuta ühe lause piires erinevaid vorme.
* Kasuta ühtset ajavormi (olevik või lihtminevik).
* Väldi erinevaid kõneviise ühes lauses (tingiv, kindel jm).
* Jälgi, millist käänet nõuab tegusõna. ( sarnanema millega, arvestama seda, põhineb millel jne).
* Ühilda tegusõna ja käändsõna ainsus ja mitmus (perekond soovib, mitte perekond soovivad jne).
* Sõnajärjestus, kõrvallause asukoht olgu paigas – täpselt vastava sõna järel, eristatud komadega.
* Ebatäpne asesõna kasutamine (ta – kes, kui juttu on olnud mitmest, me – kes, kui pole eelnevalt täpsustatud)
* Sõnatüvede, sõnade, väljendite kordused lause, lõigu piires. Otsi sünonüüme, asenda igal võimalusel!
* Liiga pikad, lohisevad, selgusetud laused (muuda mustandis kaheks-kolmeks selgeks lauseks) või liiga lühikesed, ühetaolised laused.
* Lausetes sisalduvad ebaolulised, tähendust mittekandvad sõnad ja väljendid (siis, kui, nagu, oma jne). Võta lausetest kõik sellised välja.
* Poolikud, ebaterviklikud laused (jälgi öeldist).
* Liigne üldsõnalisus (Kõik teevad, mitte keegi ei tee, mitte kuskil mitte kunagi ei toimu, alati ja igal pool, siis hakkasime minema).
* Ajamäärus olgu alalütlevas käändes (Järgmisel aastal, eelmisel päeval, igal kuul – millal).
* Kaudkõne õige moodustamine (Ema ütles, et ta läheb poodi jne).
* Numbrid 1–9, 100, 1000 – kirjuta sõnadega, ülejäänud numbritega.
* Ära kasuta erilise vajaduseta lühendeid, sulgusid, mitte mingil juhul slängi.
* des- ja nud-, tud-lauselühendi õigekiri (Koju minnes lähen poest läbi. Koju jõudnud, hakkan õppima.)
* Nii lauselühendis kui põhilauseosas on tegija üks ja sama! – antud juhul - mina).
* NB! Õige on osa lapsi, osa lastest, mitte mingil juhul osad lapsed! Mõni inimene, mitte mõned inimesed.
* Enamik koole, enamus jahu, enamikul juhtudel, enamikus koolides, vahel = mõnikord, vahest = ehk, eespool = eel, eelöeldu = eespool öeldu, tulen järele, vaatan järele, seaduse järgi, enne tundi, ennem = pigem, sama hea, vedelen niisama, asi = ese, midagi materiaalset, käega katsutavat, pärast kooli, pärast tunde, peale selle = laisaks sellele.
Kogu aeg, minu meelest – lahku

(Tallinna 21. Kooli emakeeleõpetaja Sanne Haabi loengumaterjalid)

SKK1100 EESTI KEELE VÄLJENDUSÕPETUS

AINEPROGRAMM

Õppeaine maht: 3 EAP
Auditoorse õppetöö vormid (tundide arv)
Loeng Harjutus/seminar Praktikum
Päevaõpe 20
Kaugõpe 12
Kontrollivorm: arvestus
Õppeaine eesmärgid:
Kinnistada üliõpilaste eesti õigekeelsuse alaseid teadmisi ja oskusi. Luua harjumus kasutada keelehooldeallikaid. Teadvustada eri funktsionaalstiilide olemasolu, arendada keeleliste valikute tegemise oskust. Anda võimalus kõne- ja väljendusoskuse praktiliseks arendamiseks ja avalikku esinemist toetavate tehniliste vahendite kasutamise õppimiseks.

Aine õpitulemused:
väljendavad ootusi õppijale õppeprotsessi lõppedes, õpitulemused on hinnatavad
Üliõpilane
· oskab koostada õigekirjanormidele vastavat teksti ja vigast teksti parandada;
· oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid tekste, sh ametikirju;
· oskab kasutada tähtsamaid keelehooldeallikaid;



Õppejõud:
Reet Igav
Eeldusained:
õppeaine läbimise eeltingimused

Õppeaine sisu:

Teema 1
Sissejuhatus
Eesti keele päritolu ja seisund, keelekorraldus ja selle hetkeseis, keelehoole, keelehooldeallikad.

Teema 2
Kirjalik tekst, tekstitüübid ja -liigid, registrite valik
Ülevaade funktsionaalstiilidest.
Ilukirjanduslikud: romaan, jutustus, luuletus jne. Publitsistlikud: uudis, intervjuu, juhtkiri, reportaaž, olemuslugu. Tarbetekstid: ametikirjad, määrused, juhendid, avaldused jne. Teadustekstid: uurimus, artikkel, essee.

Teema 3
Ortograafia põhiprintsiibid
Eesti ortograafia ja ortoeepia põhiprintsiibid.
Võõrsõnade ortograafia iseärasusi, tsitaatsõnad, võõrnimed.

Teema 4
Täheortograafia
Täheortograafia, algustäheortograafia

Teema 5
Kokku- ja lahkukirjutamine
Kokku- ja lahkukirjutamise reeglistik, põhiprintsiibid.

Teema 6
Morfoloogia
Veaohtlikud noomeni- ja verbivormid; numbrite kirjutamine

Teema 7
Süntaks

Lause õigekeelsus, arusaadavus, selgus, tihedus.
Sõnajärg. Lauseehitusvead. Rektsioon. Lauselühendid.

Teema 8
Interpunktsioon
Kirjavahemärgid.

Teema 9
Tekstiõpetus
Kompositsioon, kontekst, stiil, arutlus. Kirjalike tekstide analüüs. Stiilivead.

Teema 10
Teadustekst
Teadusteksti konventsioonid, tunnused. Refereerimine, tsiteerimine, lühendikasutus.

Teema 11
Tarbetekstid
Tarbetekstid, ametikirjad. Vormistussoovitusi.


Hindamisviisid ja –kriteeriumid:
õpieesmärkide saavutamise hindamise viis ning õpiväljundite omandamise tase (teadmiste kontroll)

igaks loengutunniks peavad tehtud olema etteantud ülesanded harjutustikust (lünkharjutused jm)
*kodused ülesanded hõlmavad teemasid 3–6

kursuse kestel toimub 3 kontrolltööd, mis on kohustuslikud
*1. kontrolltöö on teemade 3–6 peale
*2. kontrolltöö on teemade 7–8 peale
*3. kontrolltöö on teemade 9–11 peale
Kõik kontrolltööd peavad olema sooritatud positiivsele hindele.

kursuse kestel peab üliõpilane esitama korrektselt vormistatud CV ning essee etteantud teemal

CV hindamiskriteeriumid:
*CV peab sisaldama kõiki kohustuslikke vormiosi ja vastama tarbeteksti keele nõuetele

Essee hindamiskriteeriumid:
*Tekst peab olema tervik, sisaldama kõiki kompositsiooniosi (sissejuhatus, sisulõigud, kokkuvõte)
*Tekst peab olema gramaatiliselt korrektne, lausestus ladus, võib esineda üksikuid kergemaid vigu, mis ei takista üldist arusaamist
*Tekstis on kasutatud teemaga seotud terminoloogiat jm sõnavara
*Tekst on arusaadav ja ladus

kursus lõpeb arvestustööga
Hindamiskriteeriumid:
Arvestus koosneb praktilistest ülesannetest:
* ortograafia-, morfoloogia- ja süntaksiharjutustest;
* vigase, kohmaka ja konarliku teksti parandamisest;
* mingi kindla ülesandega teksti (nt avaldus, motivatsioonikiri vms) koostamisest




Täpsemad hindamiskriteeriumid esitatakse kursuse alguses.


Põhiõpik(ud):
Kasik, R, Erelt, M, Erelt, T. „Eesti keele väljendusõpetus” (kohustuslik). Tartu 2007.
„Õigekirja ja vormiõpetuse harjutusi“ (kohustuslik). Tartu 2008.
Erelt, T. „Eesti ortograafia“. Tallinn, 2005

Täiendav kirjandus:
Erelt, M. „Lause õigekeelsus”. Tartu 2009.
Erelt, M, Erelt, T, Ross, K. „Eesti keele käsiraamat”. Tallinn 2000.
„Eesti keele sõnaraamat ÕS“ . Tallinn 1999 ja 2006.
· Uuspõld, E. Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
· Erelt, T., Leemets, T., Mäearu, S., Raadik, M. Keelenõuanne soovitab, Tallinn, 1996.
· Erelt, T., Erelt, M., Raadik, M., Leemets, T., Mäearu, S. Keelenõuanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2000.
· Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004.
· Hennoste, T. Sissejuhatus suulisesse eesti keelde. – Akadeemia 2000, nr 4–7.
· Kasik, R. Tekstianalüüs ja tekstihoole. – Keel ja Kirjandus 2002, lk 457 –463.
· Kull, R. Oskuskeel ja üldkeel.– Keel ja Kirjandus 2000, nr 8.
· Pullerits, P. Ajakirjanduse põhi˛anrid, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997.
· Tavast, A. Eesti keeles arvutitest. – Õpetajate Leht, 18. aug 2000.


Metoodilised abi­materjalid ja interneti­viited lisamaterjalidele:
http://www.eki.ee/books/ekk07/
http://portaal.eki.ee/


Iseseisva töö korraldus:
ortorgaafia- ja morfoloogiaharjutused;
stiiliharjutused;
ametikirjade ja -tekstide kirjutamine;
ametikeele ja teaduskeele stiililine eripära;

Rahvaluule KT kordamiseks 7. klassile

*rahvaluule tabel- õp lk 5 ja vt ka vihikust (tabel peab olema peas!!)
*rahvaluule olemus- õp lk 6
*rahvalaulud- õp lk 6-9 (mõisted algriim ja mõtteriim)
*rahvajutud- õp lk 14-18 (muinasjutt, muistend, pajatus, naljand- kõigi kohta pead teadma, mis nad on; muinasjuttude rändamisest samuti); õp lk 12 .
*rahvaluule lühivormid- õp lk 37-39 (vanasõna, kõnekäänd, mõistatus, kild, aforism; tänapäeva mõistatused õp lk 39)
- Tuleta meelde ka eelmistel aastatel õpitu. Ära unusta õppimise juures lugeda/korrata näiteid (tekstid õpikust).
- Kindlasti pead teadma, et rahvaluule on ka tänapäeval täiesti olemas. Töös pead oskama tuua näiteid tänapäevase rahvaluule kohta. Selleks võid juba eelnevalt kirja panna mõned tänapäevase folkloori näited (oma klassist, sõpradelt, kodust jm). Vt vih näiteid, millest tunnis rääkisime.
EDU ÕPPIMISEL!

Essee teemad (KOLLEDžILE)

• Minu keele piirid on minu maailma piirid
• Eesti keel ei kao, kui meie teda ei kaota
• Mees sureb, sõna jääb
• Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust /H. Runnel/
• Keel on mõtlemise tööriist
• Moodsa aja eesti keel
• Keelt kasutades kujundame seda
• Eesti keelega maailma?

Leksika KT kordamiseks 10.b klassile

Keele funktsioonid üldiselt (õpikust lk 10-13)
Keele tasandid, keelesüsteem (õpikust lk 13-16 + vih skeem)


* Sünonüümid > mõiste ja näited; sünonüümkond, dominantsõna
* Homonüümid > mõiste ja näited; täielikud ja osalised homonüümid (täielikud siis, kui langevad kõikides vormides kokku, osalised siis, kui sõnaliik pole oluline, nt tigu:teo ja tegu:teo); homograaf, homofoon
* Antonüümid > mõiste ja näited
* Paronüümid > mõiste ja sõnarühmade tähendused (enne-ennem; järgi-järel; õieti-õigesti; vahel-vahest-vast; enamik-enamus)
* Polüseemid > mõiste ja näited
* Metafoor > mõiste ja näited; surnud metafoor, mis ülesanne on metafooril?
* Fraseoloogia > fraseoloogia ja fraseologism; mõiste ja näited (küsin ka neid fraseologisme, millest küll tunnis ei rääkinud, aga mida 10. klassi õpilane peaks varasemast kogemusest teadma)
- Kust pärineb palju rahvusvahelisi fraseologisme, miks? Too näiteid.
- Miks on fraseologisme raske teistesse keeltesse tõlkida?
- Miks öeldakse, et fraseoloogias avaldub keele omapärane värv, mõnu ja mahlakus?

Ole valmis loomingulisteks ülesanneteks (nt tabavate metafooride väljamõtlemine vmt), aga selle juures eeldan ikkagi teoreetilise tausta tundmist.

Materjali:
· Vihikust konspekt, õpikust lk 17-22 + TV harjutused
· http://www.eki.ee/books/ekkr/ > siit vasakult veerust leksikoloogia ja edasi leksikaalsed suhted. Põhimõtteliselt sama jutt, mis tunnis räägitud, hea ülekordamiseks lugeda.

Jõudu õppimisel!

10a essee analüüs - nimekiri

13. sept 10 Martti Mägi
13. sept 10 Marko Neider
20. sept 10 Rainis Brant
27. sept 10 Krista Tuuling
4. okt 10 Leen Lindam
11. okt 10 Kadri Raudsepp
18. okt 10 Helerin Rauna
21. okt 10 Kristina Kretova
1. nov 10 Sander Tiit
8. nov 10 Marianne Tüür
15. nov 10 Hans-Peter Grass
22. nov 10 Sandra Kahu
29. nov 10 Katrin Hommik
6. dets 10 Katariina Karu
13. dets 10 Grete Kesküla
20. dets 10 Hanna-Liisa Luik
20. dets 10 Joonas Jõgi
10. jaan 11 Merlin Laula
17. jaan 11 Krete Sema
24. jaan 11 Gertrud Virveste
31. jaan 11 Hegne Pupart
7. veebr 11 Siim Land
14. veebr 11 Anett Munk
21. veebr 11 Ats Aim
28. veebr 11 Martin Lahtein
7. märts 11 Steven Saagpakk
14. märts 11 Joonas Paju
17. märts 11 Kerttu Saar
4. apr 11 Priit Kallaste
11. apr 11 Mariin Lepp
18. apr 11 Kristi Koert
25. apr 11 Kerttu Kopliste
9. mai 11 Sigrid Hüüdma
16. mai 11 Kerstin Kütt

Näpunäiteid retsensiooni kirjutamiseks

Milleks arvustus?

Inimesel tekib arvamus kõige kohta, millega ta kokku puutub. Arvamust saab väljendada näoilmega, välise olekuga, kuid põhjalikuma seisukoha avaldamiseks tuleb appi võtta sõnad. Kui kellelegi meeldib mõni raamat, film või teatrietendus, siis mõtleb ta sellest, tahab oma muljeid jagada ka teistega - kõike eelnevat võibki nimetada arvustamiseks. Iga teatrikülastaja tegeleb etenduse ajal ja pärast etendust oma mõtetes arvustamisega.

Teatriarvustus on tavaliselt ühe lavastuse kohta kirjutatud arvamuslugu. Teatriarvustused ilmuvad päeva- ja nädalalehtedes, kultuuriajakirjades ning nende eesmärk on põhjalikult analüüsida ja tõlgendada mõnd etendust. Kõige sagedamini on arvustajateks teatrikriitikud ja kirjanikud, sest nad on kursis teatrielus toimuvaga. Arvustus aitab teatrietendusi mõista ja uusi huvitavaid seoseid esile tuua.

Näpunäiteid arvustuse kirjutamiseks

• Arvustuse alguses märgi omaette lõigus ära olulisemad andmed etenduse kohta: näidendi autor, lavastaja, näitlejad ja kunstnikud, esietenduse aeg ja koht.
• Sissejuhatava lõiguga tekita lugejas huvi, tuues etendusest esile midagi erilist ja meeldejäävat (oluline probleemistik, ebatavaline mängukoht, head näitlejatööd, teatri väljendusvahendite meisterlik kasutamine jne).
• Arvustuse põhiosas analüüsi etenduse erinevaid väljendusvahendeid: etenduse aluseks olev lugu, näitlejatööd, kunstnikutöö, helikujundus jne. Samuti esita oma tõlgendus nähtust, too esile probleemid, millele etendus mõtlema paneb.
• Kokkuvõttes anna hinnang etendusele tervikuna.
• Pane arvustusele huvitav ja lugemakutsuv pealkiri.

(Veronika Kivisilla, Priit Ratassepp, Jürgen Rooste "Labürint II. Kirjanduse õpik 8. klassile". Avita 2007.)

Kirjandus 10.a klassile 2010/2011 õa

· Vabalt valitud 2 antiikmüüti (ükskõik millisest kogumikust)
· Sophokles „Kuningas Oidipus”
· Giovanni Boccaccio „Dekameronist” 2 novelli vabal valikul
· William Shakespeare „Romeo ja Julia” ja „Hamlet”
· Moliere 1 näidend valikul
· Johann Wolfgang von Goethe ”Faust” I osa
· Prosper Merimee „Carmen”
· Aleksandr Puškin „Jevgeni Onegin”
· Mihhail Lermontov „Meie aja kangelane”
· Aleksis Kivi „Seitse venda” (valikul 3 peatükki)
· Fr. R. Faehlmanni 2 muistendit valikul
· Lydia Koidula „Säärane mulk ehk Sada vakkua tangusoola”
· August Kitzberg „Libahunt”ja „Kauka jumal”
· Eduard Vilde „Mäeküla piimamees” ja „Pisuhänd”

Soovitan tasapisi lugema hakata ning märkmeid teha, et koolis lihtsam oleks. Vähemasti oleks tark tegu uurida, kas kõiki teoseid kooliajal kuskilt saab. Selleks küsida sugulastelt, tuttavatelt, hakatuseks võiks vaadata enda kodu raamaturiiulisse. Ja tegelikult on ju raamatud nii head, et kui midagi muud üle ei jää, on võimalik neid ka osta (ka odava hinna eest antikvariaatidest). Igal juhul ilusaid lugemiselamusi!

Kirjandus 9. a ja b klassile 2010/2011 õa

· Lydia Koidula “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”
· Eduard Bornhöhe „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“
· Eduard Vilde „Külmale maale“
· Eduard Vilde „Pisuhänd“
· August Mälk – valikul 1 rannaromaan („Õitsev meri“, „Taeva palge all“ v „Hea sadam“)
· August Gailit – “Ekke Moor” või “Toomas Nipernaadi”
· Anton Hansen Tammsaare “Kõrboja peremees”
· Jaan Kross “Wikmani poisid”
· 1 romaan uuemast eesti kirjandusest valikul (nt Andrus Kiviräha, Sass Henno, Diana Leesalu, Kadri Kõusaare, Kaur Kenderi vm loomingust)

Soovitan tasapisi lugema hakata ning märkmeid teha, et koolis lihtsam oleks. Vähemasti oleks tark tegu uurida, kas kõiki teoseid kooliajal kuskilt saab. Selleks küsida sugulastelt, tuttavatelt, hakatuseks võiks vaadata enda kodu raamaturiiulisse. Ja tegelikult on ju raamatud nii head, et kui midagi muud üle ei jää, on võimalik neid ka osta (ka odava hinna eest antikvariaatidest). Igal juhul ilusaid lugemiselamusi!

Kirjandus 7.b klassile 2010/2011 õa

* Antoine de Saint-Exupery „Väike prints“
* Diana Leesalu „Mängult on päriselt“
* tüdrukutele Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“, poistele Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“
* valikul 1 loomajuttude raamat (nt Durrell)
* valikul 1 elulooraamat
* valikul 1 luuletuskogu (eesti autor)
* valikul 1 näidend
* valikul 1 reisikirjaraamat (sobib ka reisiblogi)


Soovitan tasapisi lugema hakata ning märkmeid teha, et koolis lihtsam oleks. Vähemasti oleks tark tegu uurida, kas kõiki teoseid kooliajal kuskilt saab. Selleks küsida sugulastelt, tuttavatelt, hakatuseks võiks vaadata enda kodu raamaturiiulisse. Ja tegelikult on ju raamatud nii head, et kui midagi muud üle ei jää, on võimalik neid ka osta (ka odava hinna eest antikvariaatidest). Igal juhul ilusaid lugemiselamusi!

Kirjandus 6.a klassile 2010-2011 õa

• Ferenc Molnar „Pál-tänava poisid“
• Mark Twain „Tom Sawyeri seiklused“
• Astrid Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist“
• valikul 1 Jules Verne´i teos (seikluskirjandus)
• Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar“
• poistele 1 Jaan Rannapi teos valikul, tüdrukutele 1 Leelo Tungla teos valikul
• valikul 1 aimeraamat
• valikul 1 teos noortekirjandusest (nt "Teraviku" sarjast)
• valikul koomiksiraamat
• valikul 1 luuletuskogu (eesti autor)
  

Soovitan suvel tasapisi lugema hakata ning märkmeid teha, et ikka koolis lihtsam oleks. Vähemasti oleks tark tegu uurida, kas kõiki teoseid kooliajal kuskilt saab. Selleks küsida sugulastelt, tuttavatelt, hakatuseks võiks vaadata enda kodu raamaturiiulisse. Ja tegelikult on ju raamatud nii head, et kui midagi muud üle ei jää, on võimalik neid ka osta (ka odava hinna eest antikvariaatidest). Igal juhul ilusaid lugemiselamusi!

Interpretatsioon Betti Alveri luuletusest „Puust palitu”

Päike paistis, kaste hiilgas,
vidutas vihma veidike,
pojuke mängis memme põlvel,
seljas titekleidike.

Juba need julged jõngerjalad
jooksid joovikarabani.
Tuli rätsep, õmbles riided,
nikerdas nööpaugud nabani.

Oli see hunt, kes äkki huikas,
tusar tihniku asukas?
Nooruk sõitis laia laande
karuses killa-kasukas.

Kihas taplus, loitsid leegid,
suitsesid sõja-kerised,
mehepoeg vaarus keset välja,
vammused veidi verised.

Memmele jäid tühjad nurgad,
taadile hobuste talitus,
pojuke viidi kabelimäele
puhkama puust palitus.

Kõnesoleva luuletuse pani Betti Alver kirja 1942. aastal. Juba ainuüksi selle teadmise põhjal võiks teha mingisuguseid otsustusi ja järeldusi ning ilmselt osaliselt oleksid need õigedki. Ajataust viib meid, teadagi, kuhu. B. Alver ise elas tol perioodil vaheldumisi Tartus ja Võrtsjärve ligidal Pühastes. Vaadeldav „Puust palitu“ on üks neist luuletusist, mis iseloomustab B. Alveri lüürikat Teise maailmasõja ajakeerises.
Luulesse on siginenud halvaaimust ja paineid. „Hirm“, „Uni“, „Jällenägemine“, „Kuri päev“ – need on näited sellest luuravast ja hiilivast hirmutundest, milles üheks motiiviks on rusuv hallus. Jah, seesama suur ja nimetu, mis Dostojevskil lasub pea üle kõikide tegelaste ning mis ei taha inimest kuidagi rahule jätta. Pidagem silmas seda, et Betti Alver on tolle suure vene kirjaniku teiste kõrval samuti üheks oma lemmikuks nimetanud.
Kui 1930ndate aastate lõpus leidus üksnes ehmatavaid motiive, siis Pühaste perioodi luulesse on ilmunud juba kindlamaid seisukohavõtte. Luuletaja näeb, et hirmsate unede eest jooksupanek on võimatu, ehk mõttetugi; tuleb leppida sellega, mis on. Kuigi ses leplikkuses ei ole ainsatki märget rahulolust, deklareeritakse, et mõningate asjade – saatuse? – vastu inimene oma jõududega ei saa. Luuletuses „Rätsep Mure“ õmbleb personifitseeritud Mure elupaeltele musti märke. Võib-olla on see hoopis suure algustähega Ajalugu, mis neid paelakesi märgistab? Nõndasamuti, nagu juhtub see luuletuses „Puust palitu“, kus inimene, nii väike kui suur, ei saa lahti ei suitsevate sõja-keriste märgist ega sestsamast puust palitustki. Kõik need märgid jäävad kuhugi alles, olgugi et inimene ise kaob.Algselt oli selle luuletuse pealkirjaks „Laul pojast“. Ei teagi täpselt, mis ajendas luuletajat seda muutma, võib-olla ei kätkenud vana pealkiri endas luuletuse täit mahtu, võib-olla tundus jällegi liialt oodilik. Igal juhul on autor leidnud väga tabava ja uudse metafoori, mis pärast mitmekordset lugemist tõsiselt ehmatab. Ehk annab oma osa ka alliteratiivsus, mis seob lugejat tugevasti minevikuga ning ehmatab seda enam, kui juurde mõelda eestlaste kurvavõitu saatus.
Kompositsioonilisest aspektist võiks nimetatud luuletusest koostada põhjaliku analüüsi ning küllap ei olekski seda eriti keeruline teha. Kinnitust lisab siin tõik, et Jaak Põldmäe „Värsiõpetus” kasutab üsna mitmel puhul näiteid just B. Alveri loomingust. Siiski jätaksin meetrumitesse süüvimata puhtproosalisel põhjusel – sisu näib huvitavam. Olen üsna veendunud, et „Puust palitu” kolme- ja neljarõhuliste värsijalgade vaheldumine, regivärsi intonatisooni kajastav rõhuline värss ning 2. ja 4. värsirea lõpus esinev puhas riim ei ütleks paljudele suurt midagi. Tähtis on ainult see, et Betti Alver valdab värssi, tema vorm on klassikaliselt tasakaalukas ja selgete piirjoontega ning suhteliselt ilmne on see, et seda keelelist ja stiililist puhtust, mida kohtab B. Alveri luules, on raske komistamata järele teha, liiati veel siis arvustada.
Tagasi pöördudes „Puust palitu” regilaululisuse juurde, peab möönma, et juba pärast esmakordset lugemist hakkas see luuletus peas justkui trummeldama. See pole kaugeltki kena sõna Alveri luule iseloomustamiseks, kuid tõepoolest – see luuletus oleks ostekui viisistatud, ilsmelt seepärast ta rütm meelde jäigi. Lisaks tavapärasele riimile kohtab siin ka algriimis ttuttavat alliteratsiooni, mis suuresti luuletuse tonaalsuse paika paneb. Olles küll üht otsa pidi tänapäevas, viivad värsiread vidutas vihma veidike, juba need julged jõngerjalad/ jooksid joovikarabani, nikerdas nööpaugud nabani, karuses killa-kasukas jt meid tagasi regilauluaega, kus vahest just alliteratiivsete sõnade kaudu tulie sile laulu sõnum. Ning teame, et tihti ei olnud see sõnum kuigi rõõmustav.
Olulise panuse luuletuse iseloomulikkusse annavad ka teatud sõnad. See on nii bettialverlik, et mitmel puhul epab lugeja mõistatama ühe või teise sõna tähendust, õigemini küll päritolu. Olgu näiteks siin jõngerjalad ja tusar hunt. Killa-kasukaski pole levinud sõna, kuid ometi on hästi aru saada, mida on tahetud öelda. Eks tuleb siit välja Betti Alveri imetabane oskus nimetada asju, inimesi, nähtusi täiesti uudses keelelises rüüs, kartmata, et mõni neist arusaamatuks võib jääda. Eraldi mainimist väärivad ka karune, taplus, vammus, kabelimägi, sõja-keris – need pole ei neologismid ega arhaismid, aga mõjuvad siiski kuidagi uudsena. Kuigi, kui vaadata „Puust palitu” teemat, tundub, et nimetatud sõnu on kasutatud hoopis ootuspäraselt. Ilmselt tuleneb see mõningane uudsus lugeja väljarebimisest konkreetsest ja aktuaalsest tänasest ning ootuspärasus jällegi äratundmisega leppimisest.
Äratundmine ise on tegelikkuse jaoks kohutav. Kas on siis tõesti võimalik, et viis salmi saavad võrduda eestlase eluga? Näib, et on. Sarnases lihtsuses kirja pandud elusid kohtab ka mujal eesti kirjanduses. Proosa annab meile esmalt Mats Traadi „Harala elulood” või Juhan Liivi „Igapäevase loo”. Viimase puhul jääb lugejale võimalus võrrelda Punasoo Mari ja tolle puust palitus kabelimäele viidud poja lugu. Jällegi saab osaks äratundmine: inimese elu – see suur, see nimetu ja püha – on niivõrd igapäevane ja tavaline asi, et sellest kõlbabki ainult lihtsalt rääkida.
Hando Runnel on meenutustes öelnud, et Betti Alveri matusepäeval tuli tal meelde just seesama „Puust palitu”. Küllap meenus ta H. Runnelile ja küllap jääb paljudele meenuma oma laia üldistuse pärast. Inimene jääb ju alati sündima, elama ja surema. Iseasi on muidugi, kui palju peab inimene elama, enne kui ta surra võib. Kas noore mehe elu peab tingimata sõjas lõppema?

Kihas taplus, loitsid leegid,

suitsesid sõja-kerised,

mehepoeg vaarus keset välja,

vammused veidi verised.

Selles nii lihtsas ja traagilises loos jõuab luuletaja esitada ühes muuga sõja ebainimliku ja koletu olemuse ning ei ole vahest liiga vale kõrvutada meie Betti Alverit ja Erich Maria Remarque´i. Nad mõlemad viitavad oma loomingus sõja mõttetusele. Ja nagu näha kõnesolevast luuletusest, puhkab Alveril kadunud sugupõlv sessamas puust palitus.
Võrdluseks võiks tuua veel näiteid M. Traadi luuleloomingust, kus üheks ideeks taas inimlik kannatus ja elutraagika. „Piinlikud tunded”:
Vanad naised

räägivad loomasöödast ja luuvalust

igavalt päevast päeva

(...)

seda silmavad lapsed siis

kui heidavad peotäit mulda

kirstule

Otsest võrdlust annab siin surmamotiiv ning erinevusi otsides võiks küll öelda, et olukord on pisut teine kui B. Alveri luuletuses, kuid ühtviisi õnnetu saatus on mõlemal. Teenimatult kurb oli nii tolle noormehe kui tolle vana naise elu ning ühtviisi kirstu puhkama läksid nad mõlemad. Viimase näitena Traadilt veel „Lihtsa naise elu”, milles samuti üks mitte just pillerkaari meenutav elulugu. Võib-olla oli seesama lihtne naine pojukese memmeks? Võib-olla hoopis Punasoo Mari? Kõik on taandatav, aeg mängib ette sarnaseid süžeid, tegelaste nimed ja sünniajad muutuvad, kuid olemus jääb samaks. Professor Rein Veidemann viitas ühes oma loengus, et eesti kirjanduse puhul on enam-vähem selge: proosa küsib, luule vastab. On vist nii, et selle, mida proosa üritab öelda viiesajal leheküljel, võtab luule tihti kokku mõne reaga. Et on lapsepõlv, et on noorus, et on sõda, et on kirst ja kabelimägi, selle kõik on Betti Alver sulatanud kokku ning saanud pildi ühest saatusest. Epigraafilise lihtsusega sealjuures.
On millegipärast nii, et kurbusest on kergem kirjutada kui rõõmust. Traagika näib inimesele lähemal seisvat kui naer, aga millegipärast on ka nii, et kurbus tuleb justkui hiljem. Ei ole ju „Puust palitugi” otsast lõpuni traagiline, peab oskama näha ka neid hetki, kui kõik ümberringi polegi nii sõjalõhnaline. Vaatame kas või luuletuse esimesi värsse:
Päike paistis, kaste hiilgas,vidutas vihma veidike
Päike pidigi paistma, kaste pidigi hiilgama ja väike vihmasabin ei saanudki olemata olla, sest maailmas oli uus elu, kes titekleidis ema põlvedel mängis. Siis tuli rahutu noorus, msi pani sõitma laia laande maailma ja inimesi avastama. See kõik pole ometi traagika, see ongi see, milleks me oleme. Tõsi, kui palju on sarnaseid kurbi elulugusid, millest paljud lõppesid sõjaajal, kuid samas – kui palju ses sarnasuses on erilist. Igal inimesel on olnud aeg nooruse jaoks. Ja just see teebki inimesed eriliseks, et igaühel on oma lugu.
Ehk on see kõigi teiste kõrval samuti üks mõte, mida „Puust palitu” mõelda lubab. Ehk on see üks neist mõtetest, mida Betti Alvergi silmas pidas, kui ta aastakümneid tagasi selle luuletuse kirjutas. Võib-olla. Selge on aga see, et ilma kõnesoleva luuletuseta oleks (eesti) kirjandus märksa vaesem ning need pole lihstalt triviaalsed ja tühjad sõnad. Küllap saab sest igaüks aru, kes ennast seda luuletust taas lugemas leiab.

Eesti kirjandus 20. saj II poolel - kordamiseks 12. klassile

* eesti kirjandus 1940ndail - üldiseloomustus, olulised autorid, teosed
* eesti kirjandus 1950ndail - üldiseloomustus, olulised autorid, teosed
* eesti kirjandus 1960ndail - üldiseloomustus, olulised autorid, teosed
* eesti kirjandus 1970ndail - üldiseloomustus, olulised autorid, teosed
* eesti kirjandus 1980ndail - üldiseloomustus, olulised autorid, teosed
* väliseesti kirjandus
(Vaatle proosat, luulet ja näitekirjandust eraldi. Mõtle, mis žanrid (nt oodid, novellid, romaanid, komöödiad jne) olid millal eelistatud ja miks. Ära unusta ka autoreid, kellest tunnis otseselt juttu polnud, kuid kes mängisid väga olulist rolli selle perioodi kirjanduselus, nt Arvo Valton, Vaino Vahing, Enn Vetemaa, Arved Viirlaid, Lennart Meri jt.)

Autoreid
Debora Vaarandi
Juhan Smuul
Juhan Viiding
Tõnu Trubetsky
Karl Martin Sinijärv
Paul-Eerik Rummo
Artur Alliksaar
Hando Runnel
Jaan Kross
Mats Traat
Viivi Luik
Doris Kareva
Ott Arder
Mati Unt
Nende autorite puhul pead teadma olulisimat, st mis on nende loomingu n-ö kreedo, mille poolest erinevad teistest ja mille poolest sarnanevad teistega. Pead paigutama autori õigesse aega, nii palju pead aastaarvudesse süvenema. Pead oskama seletada nende kirjanike panust eesti kultuuri- ja kirjandusloos.

Abistavaid küsimusi
Kuidas muutus kirjandus 1940ndail varasemaga võrreldes?
Mis oli kirjanduse ülesandeks stalinistlikus Eestis?
Mis on sotsialistlik realism?
Mis oli nõukoguliku ajupesu eesmärk?
Kes tuntud kirjanikest lahkusid Eestist?
Millist kirjandust ootasid väliseesti lugejad?
Kes olid tuntumad luuletajad, proosa- ja näitekirjanikud?
Missugused muutused toimusid kultuurielus 1960ndail?
Mis on ridadevaheline poeetika?
Kes olid tuntumad luuleuuendajad?
Mis on vabavärss?
Millised peamised tegurid mõjutasid proosa uuenemist?
Mis on stagnatsioon, kuidas see avaldus?
Mis on metafoor?
Mille poolest erines taas esile kerkinud ajalooproosa varasemast?
Mis on olmekirjandus?
Miks oli teater 1970ndail aktuaalne?
Millised muutused toimusid ühiskonnas 1980ndail?
Millised muutused toimusid kultuuri- ja kirjanduselus 1980ndail?
Kes on olulisemad autorid luules, proosas, näitekirjanduses 1960ndail/1970ndail/1980ndail?

Materjali
* Tunnikonspekt
* Klassikaaslaste koostatud õppematerjal (saadetud e-postiga)
*Rebane, Mihkel . "Eesti kirjandus kutseõppeasutustele". Kirjastus Ilo 2003
* Lias, Pärt . "Eesti kirjandis 12. klassile". Tallinn: Koolibri 1996.
* "Eesti kirjanduslugu". Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep,
MartVelsker. Tallinn: Koolibri 2001

Eepika KT kordamiseks 8. klassile

žANRID
* novell (meenuta J. Liivi novelli "Peipsi peal" ja J. Tätte novelli "Romantika");
novelli ülesehitus - pead tundma 6 ülesehituse punkti, neid lühidalt iseloomustama. NB! Romaani puhul kehtivad põhimõtteliselt samad punktid, kuid romaan on oluliselt mahukam kui novell.
* kunstmuinasjutt (õp lk 76)
* jutustus
* romaan (romaani tunnused, võrdle novelli ja jutustusega);
romaani liigid: pead oskama iga žanri juures nimetada üht konkreetset teost (koos autoriga)
ajalooline romaan (õp lk 52)
seiklusromaan
sõjaromaan
armastusromaan
ulmeromaan (õp lk 92)
õudusromaan (õp lk 59)
kriminaalromaan (õp lk 120)
noorsooromaan (õp lk 133)
psühholoogiline romaan (õp lk 101)
Pead oskama iga žanri eritunnuseid nimetada, st mille poolest erineb ulmeromaan sõjaromaanist jne.
Tuleta meelde tekste, mida olen tunnis ette lugenud ja mille üle oleme arutlenud (Salinger "Kuristik rukkis", Nelle Harper Lee "Tappa laulurästast" )

MÕISTED
süžee
miljöö
karakter
allegooria (õp lk 81)
sümbol (õp lk 81)

Pead oskama mõistet seletada. Pead oskama kirjeldada mõne konkreetse teksti miljööd, karaktereid, mõne lausega kokku võtta süžeed. Tuleta meelde loetud teosed (ulme-, kriminaal- ja noorsooromaan).

* Kuidas analüüsida teost? (õp lk 73)
* Mille poolest erineb eepika lüürikast ja dramaatikast?
* Millistest aspektidest lähtuvalt saab teose tegelast iseloomustada? Nt välimus; iseloom; kõne, sõnavara; tunded, mõttelend; haridus; sotsiaalne staatus (rikas-vaene jne) jne.

MATERJALI
* 8. kl kirjanduse õpikust lk 5 joonis, lk 6-8.
* vihikust tunnikonspektid
* 7. kl kirjanduse materjalid proosa kohta
* 8. kl kirjanduse õpikust võid diagonaalis läbi vaadata kõik tunnis käsitletud tekstid- et mäletaksid enam-vähem sisu ja peamist mõtet.