Tuesday, September 15, 2009

EESTI KEELE VÄLJENDUSÕPETUS (KOLLEDžI MATERJAL)

SKK1100
EESTI KEELE VÄLJENDUSÕPETUS

AINEPROGRAMM

Õppeaine maht:
3 EAP

Auditoorse õppetöö vormid (tundide arv)
Loeng Harjutus/seminar Praktikum
Päevaõpe ## ## 40
Kaugõpe ## ## 12

Kontrollivorm:
arvestus

Õppeaine eesmärgid:
Kinnistada üliõpilaste eesti õigekeelsuse alaseid teadmisi ja oskusi. Luua harjumus kasutada keelehooldeallikaid. Teadvustada eri funktsionaalstiilide olemasolu, arendada keeleliste valikute tegemise oskust. Anda võimalus kõne- ja väljendusoskuse praktiliseks arendamiseks ja avalikku esinemist toetavate tehniliste vahendite kasutamise õppimiseks.


Aine õpitulemused:
väljendavad ootusi õppijale õppeprotsessi lõppedes, õpitulemused on hinnatavad
Üliõpilane
· oskab koostada õigekirjanormidele vastavat teksti ja vajadusel vigast teksti parandada;
· oskab koostada ülesehituselt loogilisi, stiililt sobivaid ja keelelt korrektseid eriala- ja tarbetekste;
· oskab kasutada tähtsamaid keelehooldeallikaid;
· teab üldkeele ja oskuskeele erinevusi;
· tunneb retoorika ajalugu ja kaasaegset kõnekeelt;
· oskab kasutada avalikul esinemisel kehakeelt, häält ja tehnilisi vahendeid;
· oskab kindlalt ja argumenteeritult esitada etteantud teksti.


Õppejõud:
Reet Igav, Piret Rauk

Eeldusained:
õppeaine läbimise eeltingimused


Õppeaine sisu:
käsitletavate teemade loetelu

Teema 1
Sissejuhatus
Eesti keele päritolu ja seisund, keelekorraldus ja selle hetkeseis, keelehoole, keelehooldeallikad.

Teema 2
Kirjalik tekst, tekstitüübid ja -liigid, registrite valik
Ülevaade funktsionaalstiilidest.Ilukirjanduslikud: romaan, jutustus, luuletus jne. Publitsistlikud: uudis, intervjuu, juhtkiri, reportaaž, olemuslugu. Tarbetekstid: ametikirjad, määrused, juhendid, avaldused jne. Teadustekstid: uurimus, artikkel, essee.

Teema 3
Ortograafia põhiprintsiibid
Eesti ortograafia ja ortoeepia põhiprintsiibid.
Võõrsõnade ortograafia iseärasusi, tsitaatsõnad, võõrnimed.

Teema 4
Täheortograafia
Täheortograafia, algustäheortograafia

Teema 5
Kokku- ja lahkukirjutamine
Kokku- ja lahkukirjutamise reeglistik, põhiprintsiibid.

Teema 6
Morfoloogia
Veaohtlikud noomeni- ja verbivormid.

Teema 7
Süntaks
Lause õigekeelsus, arusaadavus, selgus, tihedus.Sõnajärg. Lauseehitusvead. Rektsioon. Lauselühendid.

Teema 8
Interpunktsioon
Kirjavahemärgid.

Teema 9
Tekstiõpetus
Kompositsioon, kontekst, stiil, arutlus. Kirjalike tekstide analüüs. Stiilivead.

Teema 10
Teadustekst
Teadusteksti konventsioonid, tunnused. Refereerimine, tsiteerimine, lühendikasutus.

Teema 11
Tarbetekstid
Tarbetekstid, ametikirjad. Vormistussoovitusi.

Teema 12
Retoorika - ajalugu ja kaasaeg
Ülevaade kõnekunsti kujunemisest ja selle tänapäevastest suundadest. Kirjakeelne kõnelemine. Välted, vältekriitilised sõnad.

Teema 13 Kõne koostamine ja esitamine
Kõneteksti koostamine ja ülesehitamine. Hääle kasutamine. Hingamine. Esinemine kõnega

Teema 14
Näitlikustamine
Näitlikustamise reeglid. Tehnilised vahendid. Nende erijooned ja kasutamine.

Teema 15 Tööalase suhtlemise keel ja stiil
Suhtlemisoskus tööalastes situatsioonides. Suhtlemismängud.




Hindamisviisid ja –kriteeriumid:
õpieesmärkide saavutamise hindamise viis ning õpiväljundite omandamise tase (teadmiste kontroll)

Arvestus koosneb praktilistest ülesannetest:
* ortograafia-, morfoloogia- ja süntaksiharjutustest;
* vigase, kohmaka ja konarliku erialaga seotud tarbeteksti parandamisest;
* mingi kindla ülesandega teksti (nt ametikiri, pressiteade) koostamisest;
* essee kirjutamisest;
*esitlusteksti koostamisest ja ettekandmisest

Põhiõpik(ud):
Kasik, R, Erelt, M, Erelt, T. „Eesti keele väljendusõpetus” (kohustuslik). Tartu 2007.
„Õigekirja ja vormiõpetuse harjutusi“ (kohustuslik). Tartu 2008.
Erelt, M. „Lause õigekeelsus”. Tartu 2009.
Erelt, M, Erelt, T, Ross, K. „Eesti keele käsiraamat”. Tallinn 2000.
„Eesti keele sõnaraamat ÕS“ . Tallinn 1999 ja 2006.
Erelt, T. „Eesti ortograafia“. Tallinn, 2005
Veinmann, M. ”Vajadus olla mõistetav”
St.Lundin, Ph.D., Harry Paul, John Christensen "Näkkas"
Kushner, M. Avalik esinemine. Käsiraamat. Tallinn, 2000

Täiendav kirjandus:
· E. Uuspõld, Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
· T. Erelt, T. Leemets, S. Mäearu, M. Raadik. Keelenõuanne soovitab, Tallinn, 1996.
· T. Erelt, M. Erelt, M. Raadik, T. Leemets, S. Mäearu, Keelenõuanne soovitab. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2000.
· Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004.
· T. Hennoste, Sissejuhatus suulisesse eesti keelde. – Akadeemia 2000, nr 4–7.
· R. Kasik, Tekstianalüüs ja tekstihoole. – Keel ja Kirjandus 2002, lk 457 –463.
· R. Kull, Oskuskeel ja üldkeel.– Keel ja Kirjandus 2000, nr 8.
· P. Pullerits, Ajakirjanduse põhi˛anrid, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997.
· A. Tavast, Eesti keeles arvutitest. – Õpetajate Leht, 18. aug 2000.

Metoodilised abi­materjalid ja interneti­viited lisamaterjalidele:
http://www.eki.ee/books/ekk07/
http://portaal.eki.ee/

Iseseisva töö korraldus:
ortorgaafia- ja morfoloogiaharjutused;
stiiliharjutused;
ametikirjade ja -tekstide kirjutamine;
ametikeele ja teaduskeele stiililine eripära;
päevauudise ja pressiteate koostamine, reklaamteksti kirjutamine, esinemisteksti koostamine.

No comments: